Eesti Rahva Muuseum avab peagi oma uue kodu uksed

Eesti Rahva Muuseumi rajamine käib täie hooga. Nii nagu sada aastat tagasi, on ka nüüd, oma 107. aastapäeval (14. aprill) muuseum rahva ühine ettevõtmine ega saa kunagi valmis. Põlvkond põlvkonna järel täiendab ja arendab teda. Kaasaegsetel on õnn olla ERMi uue maja loojate hulgas.
Hoonena on see peamiselt arhitektide ja ehitajate looming, kuid avatud kultuurikeskkonnana ootab kõigi panust, et seda sisuga täita. Nii muuseumi töötajatel kui ka külastajatel on võimalus ERMi vaimu ära tunda ja luua. Muuseumis võib iga eestlane leida iseennast. Igaühest meist või vähemalt meie perest ja kodukohast on siin mõni foto, arhiivimärge või esegi. Kui mitte nüüdsest, siis vähemalt möödunud ajast. Neid märke tasub otsida. Muuseum on kui kodu – ta nõuab kõigilt natuke, aga annab palju vastu. ERM on rahva ühine asi. Kutsungi üles jälgima üleskutseid, kui kogume materjali mõne kindla perioodi või nähtuse kohta.
Räägitud on rohkem maja ehitamisest ja veidi vähem meie igapäevaülesannetest. Põhitegevusteks on jätkuvalt kogumine, säilitamine, uurimine, näitamine, õpetamine. Suuremahulise uue valdkonnana lisandub seoses uue majaga ka mitmekesine kultuurikorraldus ja teenindus. Tõepoolest, ERM muutub suurettevõtteks oma mitme toitlustuskohaga, konverentsikeskuse, teatrisaali, poe ja suurte välialadega (üle 50 ha).
Et suuta kogu seda ilu hallata ja käigus hoida, peame suure osa oma ülalpidamiskuludest ise katma. Peame olema edukad «müüjad». Muidugi ei saa ERM müüa ükskõik mida – peab säilima meie vaimsus ja pühendumus oma põhisisule, eestluse mõtestamisele ja traditsioonide kandmisele.
Oleme võtnud eesmärgiks, et kõik eestlased käiksid ERMis ja et 2020. aastal ei lõpetaks ei põhikooli ega gümnaasiumi ükski noor, kes poleks osalenud meie haridusprogrammides. Teenime eesti rahvast, aga tahame pakkuda huvi ka meie riigi ja Tartu linna külalistele. Kogu piirkonna huvides on, et turistid jääksid Tartusse vähemalt kaheks päevaks ja ERM kavatseb sellesse anda oma panuse.
Nagu juttu oli, saab muuseumist nüüd ka ulatuslik hariduskeskus. Õpilaste käsutuses on uues majas kuus auditooriumi ja erinevad näitustega seotud ruumid: tegelussaal, kus saab õppida tundma paljusid esemeid ja rahvakultuurinähtusi ise aktiivselt osaledes ja lausa kätega katsudes ning meisterdades, samuti avatud fondi saal, kus saab tundma õppida lausa terviklikke kollektsioone eri esemetüüpidest. Muidugi on kaasakiskuv ka endisaegsete tehnoloogiate taaselustamiseks mõeldud nn eksperimentaalarheoloogia park välialal.
Sama õpetlik nagu erinevad tegevused, on ka näitus. Muuseumi teadlased on juba aastaid valmistanud ette kaht püsinäitust, nii eesti kultuuri kui ka soome-ugri hõimurahvaste kultuuride kohta. Peale selle tulevad ka ajutised näitused. Näitustel anname lisaks esemelisele kultuurile ülevaate vaimsest pärandist. Religioonist ja uskumustest igapäevaelus.
Rohkem kui «keisrite ja kuningate ajalugu» puudutamegi näitustel rahva argitegevust. Kirikul ja vaimsusel on olnud oluline roll nii haridusloos kui igapäevases hakkamasaamises. See roll on oluline ka tänapäeval, sest inimene ei ole masin, tal on oma lootused, usk ja armastus.
Eesti Rahva Muuseum avab uues hoones oma uksed selle aasta 1. oktoobril. Tere tulemast!

 

 

 
Tõnis Lukas,
Eesti Rahva Muuseumi direktor