Eesti matus proua kuraatori moodi
/ Autor: Mari Paenurm / Rubriik: Arvamus / Number: 22. september 2010 Nr 37 /
Möödunud kolmapäeval avati Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja teise korruse väikeses saalis «Oma näituse» ideekonkursi võitja Maire Sala näitus «Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev».
«Oma näitus» on ERMi ideekonkurss, mille kaudu saame me kõik pakkuda ideid ja väljapanekut eksponeerimiseks.
Väljapanekus on hulk fotosid matuselistest ja matustest, toiminguga seotud sümboolikast, ristidest, kalmistuarhitektuurist, veidike kujundusest ja ühe kalmistu kujunemisloost.
Lisaks on humoorikaid ajaleheväljalõikeid, mis puudutavad matusega seotud terminoloogia kasutamist igapäevakeeles ja ajakirjanduses, ning selle kõrval mapid eri piirkonna koguduste nõukogu koosoleku protokollidest, kus arutatud kalmistutega seotut.
On matuse laululehti ja palju muud, lisaks 198… aastaks külanõukogu poolt väljapanemiseks tehtud kalmistupäeva kuulutus, kus on jäetud tühi koht sõnavõtvale seltsimehele ja osalevale muusikakollektiivile. Oma näitusekuulutuse oli proua Sala kujundanud samamoodi, seltsimees oli asendatud kuraatoriga.
Maire Sala on oma tööle pühendunud inimene ja väärinud sellega kodukoha inimeste austuse. Tema abikaasa hooldatav kaunis kalmistu on pälvinud presidendi tunnustuse.
Maire Sala huvi matusekombestiku vastu tekkis juba hulk aega tagasi, materjale on ta kogunud viimased 13 aastat. Tal on oma väike matusebüroo, ettevõtlik daam oskab ise lilli ja kimpe seada.
Firma, millele Saaremaalt pärit naine on südamehääle järgi leidnud armsa nime Ööviiul, pakub ka surnute transpordi teenust.
Maire Sala on läinud oma huviga edasi süvitsi: ta on lõpetanud EELK Usuteaduse Instituudi kristliku kultuuriloo alal, on Karksi muinsuskaitseseltsi esimees, peab teemakohaseid loenguid nii kalmistukultuurist kui kõigest asjaga seonduvast.
Kohalike mulkide hulgas on Maire Sala matusekõne kuulajate arvamused lahku minemas. On neid, kes kahtlemata soovitaksid teda oma tädile, ja neid, kes arvavad, et proua kõne esitusviis on liialt atraktiivne, unustades kõik muu, lahkunu sealhulgas.
Millise traditsiooni järgi ta vaimulikke matuseid korraldab, teab ta ise täpsemalt, kuulu järgi olla ta õpingute aegu endale ka agenda paljundanud.
Mulle ütles proua Sala, et tema äri teene seisneb just meie kõigi kombestiku talletamises. Ja nüüd ka eksponeerimises. Sellel on laiemat kõlapinda. Näituse kandva ideena nimetas kuraator püüet vähendada eestlaste hirmu surmast kõnelemisel.
Me väärime oma surnumatjaid.
Mari Paenurm,
Eesti Kiriku toimetaja