Eesti Kirik küsib:

Kas Sinul kui vaimulikul on küllaldaselt suhtlemist ja kontakte ning sõpru teiste vaimulike hulgas ja kas te võtate midagi ühiselt ette või on Vaimulike Konverents põhiliseks kokkusaamiskohaks?

Ülo Vaher, Pühajõe koguduse õpetaja ja Narva-Jõesuu koguduse hooldajaõpetaja, Viru abipraost:

Usuteaduse Instituudis õppimise aegu tekkisid head kontaktid. Siis viis meid elu erinevatesse kogudustesse ja mõne aja pärast suhtlemine katkes. Koguduses kipub olema palju tööd, koguduslike erinevuste tõttu on vaimulikel erinevad probleemid.

Meie vahel on suured vahemaad ja nii kipub jääma vajaka suhtlemisest teiste vaimulikega. Mul pole küllaldaselt suhtlemist ja kontakte teiste vaimulike hulgas, kuigi sõpru vaimulike hulgas on küllaldaselt.

Ühiseks ettevõtmiseks on meie praostkonnas olnud kohtumised Võru praostkonna vaimulikega. Vaimulike Konverents on olnud heaks suhtlemise kohaks. Oleks siiski kena, kui suhtlemisvõimalusi oleks rohkem.

Ants Tooming, Kolga-Jaani koguduse õpetaja:

Vaimulike Konverents ei ole ainus koht, kus kohtan naaberkoguduse õpetajaid. Suhtlen mitme kirikuõpetajaga täiesti vabalt, sageli ja ametiväliselt ka üsna argiseid asju ajades. On  ametivendi, keda olen tundnud juba enne usuteaduskonda astumist ja nendega on samuti sõbralik läbikäimine edasikestev. Amet ei ole suhteid rikkunud.

Varem toimus meil ka praostkonna-siseselt iga kuu kokkusaamisi, praostkonna vaimulike konverentsi nime all. Nendest kokkusaamistest tekkis alati vajadus uuesti kokku saada. Viimase paari aasta jooksul on viimatimainitud sidemed lõdvenenud. Ehk olen ise midagi valesti teinud? Võib-olla on  muutuste aeg ka siiakanti saabunud? Peab asja üle mõtisklema. Tundub, et eduajastu mõjub ühtsele vennavaimule halvasti.

Tauno Kibur, Juuru koguduse õpetaja ja Vahastu koguduse hooldajaõpetaja:

Praostkondlikul tasandil on meil päris tihe läbisaamine mõlemas praostkonnas ja sidemed vaimulike vahel head. (Juuru kogudus kuulub Ida-Harju ja Vahastu Järva praostkonda. – EK) Vaimulike Konverentsil ei osalenud ma paraku möödunud aastal ega osale ka sel aastal. Kui mahti on, osalen koolitustel.

Kindlasti pole ma vaimulikuna üksi jäänud ja saan olulistest probleemidest alati ametikaaslastega rääkida. Saame kokku ka Martin Lutheri Ühingus, seal on nii akadeemilisi kohtumisi, aga ka hingehoidlikke vestlusringe.

Lisaks muudele tegemistele tunnen puhkusena pigem seda aega, kui inimestega suhtlema ei pea. Seepärast ei näe ma ka põhjust, miks peaks praostkondi reformima.