EELK Usuteaduse Instituut – iseseisvalt ja solidaarselt

Eesti vabariigi nüüdsel iseseisvuse ajal on usuteaduse instituudi töö kiriku ja rahva tuleviku heaks olnud sama vajalik, nagu see oli okupatsiooni ajal. Suurenenud on õppijate valikuvõimalused ja avardunud õpinguid toetav tugistruktuur ning kogunenud vaimuvara tuleb ise kasutada ja teistele kasutada anda. See saab teoks läbi inimeste, kes vaimsust ja teavet kannavad ning välja annavad – need on meie õppejõud, üliõpilased ja töötajad. Suvel ootame uute õppijate hulka kõiki, kes soovivad ammutada siinsetest allikatest ning tunnevad kutsumust omandatut kasutada.
Esimene Eesti vabariigi haridusminister Peeter Põld on ligi 100 aasta eest öelnud, et vabariik meil on, nüüd tuleb kasvatada kodanikku. See on ka tänapäeva vajadus. Marju Lauristin rõhutas Maalehes (02.04.2015), et vähemalt fikseeritud põhimõtete tasandil on Eesti ees seisvateks ülesanneteks keele, kultuuri ja oma identiteedi hoidmine ning ajaloolise pärandi säilitamine.
Seesugune mõtteviis puudub paljudes läänepoolse Euroopa riikides. Minu hinnangul on nimetatud ideaalid läänes osalt kaduma läinud ja teiselt poolt ei ole neid taasavastatud. Lääne-Euroopast on paljugi õppida, aga meil on palju ka seda kultuuririkkust, mida on vaja neile otsekui tagasi anda ja mida me ka saame teha. See on meie asi ja ülesanne, aga alustama peab koduukse eest, iseseisva mõtlemise ja solidaarse toimimise kultuuri koduselt taimelavalt.
Ma näen siin paralleele ka kirikute elus ja viljeldavas teoloogias, kus lisaks rahvuslike juurte eest hoolitsemisele on meil Eestis säilinud jõudu ja tahet pidada oma kirikut üleval nappide vahendite toel ning oma väiksuse kiuste kanda edasi usuteadust. Ikka selleks, et säiliks jätkuvus.
Me korvame välispidiseid vahendeid sisemise jõuga ja tahtega iseseisvalt otsustada ning oma väärtuste alusel elada ja töötada. Sellel aastal on vastuvõtt kolmele õppekavale, millest usuteaduse rakenduskõrgharidus ja usuteaduse magistriõpe järgivad läbivalt teoloogiale klassikaliselt omaseid põhimõtteid ja tunnuseid ning täidavad kiriklikke ülesandeid.
Need on rakenduskõrghariduse kolme aasta pikkune õpe, kus luterliku usuteaduse peaeriala kõrval on võimalik valida hingehoiu või õigeusu teoloogia kõrvaleriala; usuteaduse magistriõpe, kus on võimalik valida kas süvendavate ainete plokid usuteaduses või diakoonia ja hingehoiu ainetes; kristliku kultuuriloo magistriõpe, mille eesmärk on pakkuda usuteadusel põhineva kristliku kultuuri alast õppimisvõimalust kõrgema haridusega huvilistele.
Õppimisvõimaluste avarust võimaldavad instituudi struktuuriüksused nagu EELK UI Tartu Teoloogia Akadeemia, kus keskendutakse hingehoiuga seotud distsipliinidele, ning õigeusu õppetool, mille tegevust toetab Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik.
Teadustöö edendamiseks on instituudil koostöölepingud Tartu ülikooli usuteaduskonnaga ning Estonian Business School’iga (EBS). Üliõpilastelt ootame algatuslikku osalemist instituudi töös ja elus, sealhulgas loomingulisi ettepanekuid teadustöö teemade esitamisel, et neid erinevate koostöö vormide kaudu koos arendada. Üks näide on koostöö taassündimine Ida-Soome ülikooliga, mis toimib ilma otsese koostöölepinguta. Teavet teadustegevuse kohta näeb ka instituudi kodulehelt www.eelk.ee/ui.
Tallinna vanalinna väärikas hoone on akadeemilisele perele inspireerivaks koduks, meil on seinad, mis aitavad edasi kanda aegade jooksul talletatud tarkust. Tarkust, mis hellitavalt kastab viljakandvat taime, aga milles püsivalt elab ka ajavaimu voolude suhtes kriitiline ja sirgjooneline teisitimõtlemise sõnum.
Meie kätte antud andidega kaasneb tänulikkus Jumala ees, rõõm ja mure Eesti saatuse pärast, solidaarsus oma rahvaga. See tähendab kristlike põhimõtete avalikku meeldetuletamist, evangeeliumi kuulutamist, mõtteloomes kaasalöömist, tõrjututele nende hääleks olemist, püüdu kaasa aidata arukuse ülesleidmisele ja väärikustunde värskendamisele meie ühiskonnas. Tulge ja osalege selles osadusviisis.

 

 

 

 
Randar Tasmuth,
EELK UI usuteaduskonna dekaan