EELK liikme annetus kogudusele on oluline

Eestis ei ole riigikirikut – see tähendab, et riik ei finantseeri kirikute ja koguduste tegevust. Kõik Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused on majanduslikult iseseisvad ning peavad leidma vahendid nii kirikuhoonete ülalpidamiseks ja ekspluatatsiooniks kui ka koguduse sisulise ja vaimuliku tegevuse korraldamiseks.
Millest elab kogudus? Kõigepealt loomulikult usust, lootusest ja armastusest. Koguduse peamisteks sissetulekuallikateks on aga liikmeannetused, samuti kiriklike talituste annetused, kohalike omavalitsuste tegevustoetused, sõpruskoguduste toetused, üüri- ja projektitulu.
Liikmeannetus on iga ristitud ja konfirmeeritud koguduseliikme aukohus oma koguduse kui vaimuliku perekonna ees. Liikmeannetuse võib teha sularahas koguduse kantseleis või ülekandega koguduse arveldusarvele. Liikmeannetuse ülekandmiseks saab sõlmida pangaga püsikorralduslepingu, nii jõuab toetus koguduse tegevuseks regulaarselt kohale.
Liikmeannetus ei ole lihtsalt sümboolne solidaarsuse väljendus, vaid väga oluline panus koguduse majandamisel. On selge, et koguduse tegevus saab olla jätkusuutlik üksnes siis, kui liikmeannetuste osakaal kasvab. Kogudus on nagu perekond, mille igal liikmel on võimalus ja kohustus ühistes tegemistes ja ettevõtmistes nõu ja jõuga abiks olla.
Annetusi vajame selleks, et kindlustada materiaalne alus koguduse sisulisele tegevusele: ühelt poolt püsikulud, teisalt lastele, noortele ja eakatele mõeldud ettevõtmised, kontserdid, leerikoolid ja palju muud.
Koguduse heaks annetamine ei ole kindlasti pelgalt kohustuse täitmine. Piiblis öeldakse: Igaüks andku nii, nagu ta meel on lubanud, ei mitte nördinult või sundimisi, sest Jumal armastab rõõmsat andjat. Jumal aga on vägev andma teile kõiksugust armu jõudsalt, et teie ikka kõikjal kõikepidi kõike saades piisavalt võiksite saada jõudsaks kõiksugustele headele tegudele. (Pauluse 2. kiri korintlastele 9:7–8)
Annetamine on kristlase jaoks eelkõige võimalus ja eesõigus anda oma osa jumalariigi levimiseks ja kasvamiseks meie keskel. Paljud kristlased on kogenud, et annetamine ei too endaga kaasa mitte puudust, vaid vastupidi – küllust ja õnnistust. Kes annab, sellele antakse. Kes jagab, muutub seeläbi rikkamaks. Andmine ja jagamine on kristlase jaoks eluviis: Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes õnnistust lootes külvab, see lõikab ka õnnistust (2. kiri korintlastele 9:6).

 

 

 

 

Marko Tiitus,
Viljandi Jaani koguduse õpetaja