Edela-Eesti rahumeelsest ristiusustamisest

800 aastat tagasi oli pöördeline aeg eesti ja liivi rahvale.

Talvel 1207 nähti päikesevarjutust, mida märgib Henriku Liivimaa kroonika (ld k Heinrici Chronicon Lyvoniae, HCL) ja loodusrahvastele mõjus see kohutava endena. Võime vaid kujutleda, mida tõsiselt tunti!

Sügisel nõudis Mõõgavendade ordu enesele kolmandikku kogu ristitud Liivimaast (HCL X,3). Ja veel! Millest vast johtubki kogu muistse vabadussõja (1208–1227) metsikus – ordu tahtis sama palju ka ristimata hõimude aladest. Sellise nõudmise esitamine tundus kirikule eriti jabur. Naiivselt ei nähtud ordu kogu peidetud tagamõtte ulatust. Riia piiskop keeldus!

Kuid intriigidega Rooma kuurias ja ümbritsevate vürstide õukondades siinmail sai ordu ikkagi oma tahtmise. Kroonika kirjutab ordu käitumise järjekindlast ebakohasusest, koguni kaklustest ja mõõgajõu kasutamisest. Sellega tehti algus võidujooksule relvastumises ning kõigi liivlaste-eestlaste hõimude alistamise planeerimisele. 1208 algaski sõda – armutu, halastuseta, andestuseta.

Siiski oli eelnenud kuldne sügis 1206, mil Riiast lähetatud preester Alexander oli jõudnud Metsepoolesse. See hõlmas praegust piirkonda Pärnust Hallisteni ja Ruhjast Saardeni, kaasa arvatud Häädemeeste-Tahkuranna ala. HCL teatab: preester Alexander läkitati (teda oodati väga, sest tülisid oli nii hõimude vahel kui sees) Riia peapiiskopi ja praosti sõna peale, saadeti jutlustama (kohalikus keeles!), ristimissakramenti jagama ning administratiivselt kihelkondi piiritlema. Preester Alexander ristis kogu sellesinatse maakonna, hakkas sealsamas koos rahvaga elama ja evangeeliumi seemet külvama ning kirikut ehitama.

Edela-Eesti ristiusustamist tähistati 2006. a Kilingi-Nõmmes Põhja-Liivimaa ajaloopäevaga. Suure töö tegi selle kordaminekuks Pärnumaa Koduloolaste Seltsing ja diakon Arvet Ollino, Peep Kaljuste, Sulev Kasvandik ning paljud-paljud abilised nii Eesti kui ka Läti poolelt.

Kilingi-Nõmmes Saarde kihelkonnas toimub järgmisel aastal taas üks oluline tähtpäev meie kiriku, maa ja rahva jaoks – 15. detsembril saab 100 aastat kirikuõpetaja professor Elmar Salumaa sünnist. Selle ettevalmistamiseks, kirjastustegevuseks ning korraldamiseks soovin rohket Jumala õnnistust!

Enri Pahapill, õpetaja