Budism

Budism on u 5. sajandil enne meie aega Indias tekkinud usulis-filosoofiline õpetus, mis on aja jooksul sarnaselt ristiusu ja islamiga kujunenud üheks maailmausundiks. Suurim erinevus seisneb ilmselt selles, et budismis ei austata ainujumalat, vaid inimese täiustumise teed, mille eesmärk on vabaneda kannatustest.

Rajajaks on valgustunu

Õpetuse rajajaks oli Buddha (Siddhartha Gautama), kelle arvatav sünnikoht asub Nepaalis. Ta sündis 6. saj e.m.a rikkas shakya (sõdalaste ja valitsejate kast) suguvõsas. Hoolimata sellest, et tal oli võimalik elada luksuslikku elu, loobus ta oma pärandusest ja hakkas 29aastaselt rändaskeediks.

Kuus aastat veetis Gautama rännates ja ennast almustest elatades. Ent ühel öösel sügavais mõtteis Bodhipuu («tunnetuspuu») all istudes avanes talle olemise mõte ja talle sai osaks valgustus läbi mõistmise, et ta enda «tõeline loomus» polnud milleski erinev kõiksuse olemusest.

Neli Õilsat Tõde

Gautama mõistis Nelja Õilsat Tõde, millest sai ka budismi peamine sisu:

1. Maailm on täis kannatusi, mille toovad endaga kaasa näiteks vihkamine ning asjatu võitlus oma vajaduste rahuldamiseks. Elu, mis pole vaba ihadest ja kirgedest, tekitab paratamatult kurbust. Seda tõde nimetatakse Kannatamise Tõeks.

2. Inimkannatuse põhjused peituvad keha ihades ja maiste kirgede petlikkuses.  Kirgede aluseks on tugev elujanu, otsitakse seda, mis tooks naudingut – isegi siis, kui see nauding võib kaasa tuua surma. Seda tõde nimetatakse Kannatuse Põhjuste Tõeks.

3. Selleks, et vabaneda kirgedest, kannatustest ja elu ning surma tsüklist ehk sansaarast, tuleb lahti saada himudest ja ihadest, jõudmaks täieliku vabanemise ehk nirvaanani. See on Kannatuse Lõppemise Tõde.

4. Et jõuda seisundisse, kus pole ihasid ega kannatusi, tuleb käia teatud kindlat Teed mööda. Selle Õilsa Kaheksaosalise Tee astmed on: Täiuslik Nägemus, Täiuslik Tunne, Täiuslik Kõne, Täiuslik Käitumine, Täiuslik Elatusvahend, Täiuslik Püüdlus, Täiuslik Tähelepanelikkus ja Täiuslik Mõtlus. Seda nimetatakse Kannatuse Lakkamise Õilsa Tee Tõeks.

Püüdlus puhta teadvuseni

Saavutanud nirvaana, milleni võib jõuda näiteks meditatsiooni käigus, lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu. Alles jääb n-ö teadvuse puhas olek, mille läbi inimene kogeb ja tunnetab maailma vahetult, mõistete vahenduseta. Meie oma «mina» ja asjade välist olemist peetakse vaid meelepetteks ja illusiooniks, mis eksisteerib vaid niipalju, kui inimene talle ise väge annab. Inimest, kes püüdleb nirvaanasse, nimetatakse Bodhisatvaks.

Pühakirjades erinevad teemad

Budistidel on sadu köiteid pühakirjatekste, mis on teemade järgi liigitatud kaanoniteks. Kuigi tekstide allikaks on Buddha, on need suuliste pärimuste kaudu tagantjärgi teiste poolt kirja pandud. Lisaks Buddha jutlustele ja tegudele sisaldavad pühakirjatekstid ka praktilisi harjutusi, luulet, ajalugu, keemiat, ravikunsti, kombeid, mitme buda elulugusid jms. Tähtsaim pühakiri on «Tipitaka», mis sisaldab erinevaid teoseid, olulisimaks peetakse neist «Dhammapada».

Budismi peasuundadeks tänapäeval on hinajaana, mahajaana ja lamaism. Buddha-usulisi on praegu maailmas üle 300 miljoni, kes elavad peamiselt Sri Lankas, Birmas, Laoses, Tais, Kambodžas, Vietnamis, Hiinas ja Jaapanis.

Budism Eestis

Budistlik liikumine Eestis algas 20. sajandi alguses, mil siin tegutses 1873. aastal Põltsamaa lähedal sündinud budistlik munk vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson, kelle XIII dalai-laama nimetas esimeseks Läti, Eesti ja Leedu budistlikuks peapiiskopiks.

Nii filosoofiline kui religioosne huvi budismi vastu suurenes Eestis märgatavalt 1970. aastatel. 1980. aastatel kujunes välja budismi religioonina praktiseeriv rühm, mille liikmed nimetasid ennast Eesti Budistlikuks Vennaskonnaks. Lisaks budistliku kirjanduse tõlkimisele püstitasid vennaskonna liikmed Lääne-Eestisse neli stuupat. Budistliku Vennaskonna tegevus lõppes 1988. aastal Nõukogude võimu poolsete repressioonide tõttu.

Sellegipoolest alustas 1980. aastate lõpus tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust – Eesti Budistlik Kogudus «Drikung Kagyu Shri Ratna Keskus» (asutatud 1993) ja Tiibeti Budismi Nyingma Eesti Kogudus (asutatud 1997).

Stuupa – kupliga kaetud koda, milles sisalduvad reliikviad ja/või annetused. Kujult meenutab istuvat Buddhat. Stuupasid on 8 põhivormi, igaüks kujutab mingit järku Õpetaja elus. Algselt olid stuupad lihtsalt kivihunnikud või kuhjad, mis moodustusid näiteks mõne pühaku kalmule kantud kividest. Hiljem arenesid need omaette sümbolistlikeks ehitisteks.

Anna-Liisa Vaher