14.–23. veebruarini Brasiilias Porto
Alegres Kirikute Maailmanõukogu (KMN) IX assambleel, millest võttis osa ka
Eesti delegatsioon, nenditi: oikumeeniline liikumine vajab uuenemist, kusjuures
noorte kaasamine kujuneb oikumeenia uue suuna proovikiviks.

KMN mammutüritusest võttis osa 348
liikmeskiriku 704 delegaati, lisaks esindas oikumeenilisi organisatsioone 510
vaatlejat.  EELKd, kes kuulub KMNi alates
1961. aastast, esindas assessor Tiit Salumäe, Eesti Kirikute Nõukogust käis
kohal asepresident Joosep Tammo ning referendina osales dr Pille Valk Tartu
Ülikoolist.

Kuna seekordne assamblee oli eriliselt
suunatud noortele, siis oli neid kaasatud sündmuse läbiviimisse tavalisest
enam: 2300 noort aitasid jumalateenistusi ning diskussioone läbi viia ja 350
vabatahtlikku erinevatelt maadelt panustasid ürituse organiseerimisse.

Päevad olid sisukad, osavõtjatele sai
oluliseks valiku mõiste: ajalistel kaalutustel oli välistatud kogu paketist
osasaamine, päevakava koostamisel tuli teha valik. Ettekannete, rühmatundide,
piiblitundide ja plenaaristungite kõrval oli oluliseks komponendiks
jumalateenistuslik elu. Assamblee andis kuus deklaratsiooni ja kaks pöördumist
liikmeskirikute poole. 

Vaadates maailma Kristuse silmadega

Porto Alegres paistab maailm korraga uues
perspektiivis, kinnitas Ladina-Ameerikast koju Eestisse jõudnud assessor
Salumäe. Euroopa ei olegi maailma süda, leidsid sarnaselt Eesti delegatsiooni
liikmetele küllap mitmed assambleel osalenud. Aafrika, Aasia ja Austraalia
inimesed ei tunne tihti Euroopa maade nimesid ega probleeme, neil on omad
võtmeteemad: vaesus, õiglus, vabadus. Nad kutsuvad Euroopat ja Põhja-Ameerikat
olema seal, kus on Jeesus Kristus; nägema maailma mitte eurooplase või
ameeriklase, vaid meie Õnnistegija silmade läbi.

Esmakordselt Ladina-Ameerikas koos olnud
assamblee toetas ootuspäraselt nende maade võitlust vaesuse ning vägivalla
vastu, tunnustades püüdlusi õigluse kehtestamiseks. Brasiilia on muide maailma
kõige suurema sotsiaal-majandusliku kihistusega maid, mis tähendab suurimat
vahet ühiskonna rikkama ja vaesema elanikkonna vahel. Assamblee rõhutas
näiteks, et puhas vesi on inimõigus, mis peab olema tagatud kõigile, ning
tõdeti, et puhta vee teema muutub aina olulisemaks ka globaalses tähenduses.

Kirik muutunud maailmas

Plenaaristungil oikumeenilise liikumise
perspektiividest ettekande pidanud KMNi eesistuja Aram I Armeenia kirikust
toonitas: IX assamblee toimub ajal, mil maailmas senikehtivad väärtused on
kahanemas ning tulevikulootused on hägused; kasvab ebaõiglus ja rahu näib üha
vähem saavutatav; domineerib vägivald. «Kõik see on kokkuvõetav mõistega kriis.
Me ei tohi aga unustada, et kriisid võivad viia suurte positiivsete otsusteni.
Kas ei olnud Kristuse lihakssaaminegi kriisi tulemus,» küsis eesistuja.

Plenaaristungil tõdeti, et sarnaselt kogu
maailmas toimuvaga võib näha muutusi ka kirikute sees: institutsionaliseerunud
kirik on kaotamas ühiskonnas oma tugevust ja mõju. Paljudes kirikutes on
kasvanud pinged eetilistes, sotsiaalsetes ja pastoraalsetes küsimustes, mis on
viinud paljusid kirikust võõranduma.

Lõhe kuuluvuse ja uskumise vahel kasvab ja
meedia teatab: kirik on oma orientatsiooni kaotanud, polariseerunud ja vaikib.
Paljud inimesed, eriti noored, on institutsionaliseeritud kirikus pettunud; nad
otsivad kirikut, mis suudaks rahuldada nende igatsust spiritualiteedi järele.
Mõni kirik, säilitamaks oma spetsiifilisi jooni, on reageerinud sellele olukorrale
tagasitõmbumisega rahvuslikesse, konfessionaalsetesse või
institutsionaalsetesse piiridesse. Teiste kirikute puhul märgiti uute kirikuks
olemise vormide otsimist.

Religiooni ambivalentsest rollist

Kirik peab suhtlema muutunud keskkonnaga,
rõhutati plenaaril. Kirikult eeldatakse olemist olemuslikult misjoneeriv
tõelisus, kasvamist oma piiridest välja, pöördumist vaeste ja rõhutute poole;
kujunemist osaduskonnaks kõigile, kus võimalikud diskrimineerimise vormid on
kaotatud; tegelemist bioeetika, biotehnoloogia, seksuaalsuse ja teiste
eetilis-moraalsete küsimustega; murtud inimkonnale ja loodusele lepituse
jagamist; ühtsuse keskset tähendust, sest lõhenenud kirik ei ärata usaldust.

Kui globaliseerumine on muutnud dialoogi
võõrastega dialoogiks naabritega, siis religiooni roll ühiskonnas on muutumas
üha ambivalentsemaks. On oht samastada oikumeeniat liberalismi ja
sekularismiga, mis ähvardab kiriku moraalset õpetust ja põhjustab sünkretismi.

Vabadus ei välista vastutust

IX assamblee täitis oma ülesanded, kinnitas
Tiit Salumäe. Uue suunana nenditi assambleel, et «parem vähe, aga hästi»,
esitati selge taotlus keskenduda olulisemale. KMN sõnastas oma visiooni: näha
ühtse tervikuna kirikute ühtsust, pühaduse taotlust ja misjonit. KMN näeb oma
ülesannet olla liikmeskirikute teenistuses. Deklaratsioonides toodi muu hulgas
esile kriitika prohvet Muhamedi pilkavate piltide suhtes. Kirikud rõhutavad, et
vägivald pole õige, usuvabadust tuleb austada ning sõnavabaduse kasutamisega on
seotud vastutus.

KMN vastvalitud keskkomitee valis
ootuspäraselt esimeheks Brasiilia luterliku kiriku pastori dr Walter Altmanni,
abijuhatajaks Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi metropoliit
Gannadiokose ja dr Margaretha Hedriks-Ririmassen Moluki protestantlikust
kirikust. Keskkomiteesse valiti Läti luterliku kiriku esindaja Anita
Jakobsone. 

Tiit Salumäe, kohtudes KMNi peasekretär dr
Samuel Kobiaga, esitas viimasele küllakutse Eestisse, mis lahkelt vastu võeti.
Samuti kohtus Salumäe Brasiilia piibliseltsi tegevjuhi Rudi Zimmeriga ning
külastas piibliseltsi 10 aasta vanust trükikoda, kus trükitakse aastas 8
miljonit Piiblit.

Liina Raudvassar