Alguses oli sõna

EELK arengukava lähtealustest

Lõppev sügis on toonud praostkondadesse arutelud EELK tuleviku üle.

Tänaseks on seljataga praostkondlikud töötoad, kus arutlesime laiemas ringis, millistest väärtustest ja hoiakutest peaks lähtuma kogudus, püüeldes aktiivse kristliku kogukonna väljakujunemise poole.

Kaksteist praostkonda on igaüks üksikult ja teistest sõltumata läbi rääkinud ja kokku leppinud meie väärtushinnangute põhialused. Selgelt joonistuvad välja nii sarnasused kui ka erinevad lähenemisnurgad, samuti küsimused, millest kumab läbi teatav vasturääkivus või vastandlikkus.

Kiriku lävepakust

Me kõik oleme ühel meelel, et inimeste toomisel Jumalale lähemale peab tema rahvas siin maailmas olema lähedal meid ümbritsevale sootsiumile. Hoolivus, nähtavolek, inimeste individuaalsusega arvestav avatus, jutluse ajakohasus ja adekvaatsus, osadus, positiivne õhkkond ja turvatunne – need on vaid üksikud näited põhimõtetest, milles konsensus on ühtne.

Jätkuvat arutelu vajab näiteks küsimus, kuidas ühest küljest hoida meie kiriku traditsioone ja teisalt lisada kõrvale alternatiivseid sõna kuulutamise vorme ning spirituaalset mitmekesisust. Suisa fundamentaalseks võib nimetada küsimust inimese jätkuvast kristlikust kasvatusest ka pärast kirikuga liitumist. Kristus kutsub enese juurde kõiki. Seega jõuab kogudustesse ka inimesi, kelle eetilised tõekspidamised ei pruugi kirikuga liitudes vastata loomulikele üldinimlikele väärtushinnangutele, mida kajastavad kümme käsku.

Koguduseliikmete vaimne kasvamine on lõppematu protsess, elik, kui ka «kiriku lävepakk» ei ole väga kõrge, ei tähenda selle ületamine, et «kristlane on valmis».

Igal oma nägu

Ülaltoodu on lühikokkuvõte praostkondades aruteluks tulnud teemadest. Nagu öeldud, on iga praostkond sõnastanud põhimõtted, millele peaksid vastama kogudused igapäevatöös. Pidades silmas, et aktiivne kristlaskond võiks olla EELK arengukava üks põhieesmärke, jätkub töö loogilise küsimusega: mida peaksime tegema selleks, et olla ümbritseva suhtes hooliv, avatud, nähtav ja lähedal.

See küsimus on esimeseks majakaks, mis eristab EELK arengukava ning selle alusel loodavaid koguduste arengukavasid. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku arengukava määrab üldkiriklikud eesmärgid, vahendid nende eesmärkide saavutamiseks ning juhised kiriku keskvõimuorganitele ja tegevusvaldkondade eest vastutavatele asutustele.

Üldkirikliku dokumendiga ei ole võimalik ega vajalik sekkuda koguduste igapäevaelu üksikküsimustesse. Iga kogudus on individuaalne, tunnetab kõige paremini kohalikke võimalusi ja olusid ning sõnastab eesmärgid ja tegevused aastateks 2008–2017. Seega, kui kasutada metafoori artikli pealkirjast: nüüd, olles kokku leppinud oma tegevuse sihis (olla avatud, nähtav, hooliv jne), on aeg pakkuda välja ja viia ellu tegevused – sõna peab saama lihaks.

Mõistagi on arengukava meeskonna ülesanne seda protsessi toetada ja innustada. Hiljuti jõudis iga koguduse e-postkasti ankeet, milles palume muu hulgas avaldada mõtteid ja teha ettepanekuid edasisteks aruteludeks. Loodame teie kaasabile ja mõistvusele.

Kogudusi on 164, meie meeskonnaliikmeid kõigest kaks. Paratamatult ei jõua me igaühe juurde kõige esimesena. Suur tänu abi ja koostöö eest. Kohtumiseni edaspidi.

Juhani Jaeger,

,

EELK arengukava projektijuht