Aeg süüdata südames küünal

Ikka ja jälle rõõmustab elu oma mitmepalgelisusega. Toimekas aastalõpp lubas mind kiirusele vaatamata sagedamini end tugitooli sättida ja raamatulugemist nautida. Vilksti käis siis mõte ka viimaseid päevi kestnud lugemisaastale. Nüüd on aastanumber vahetunud ja päevakajaliseks muutunud uued teemad. Usuelu käib pühadejärgselt vaikselt oma teed, kuid juba mõeldakse ja tegutsetakse, et tähistada uut teema-aastat –  laulu- ja palveraamatu aastat. Meedias aga kõlavad teated looduskatastroofist Austraalias, kus veetulvad uputavad terveid piirkondi, koduriigis aga hoogu koguvast valimiskampaaniast.
Segadust ajukäärudes tekitavad uudised, mis teatavad, kes meedia vahendusel tuntust kogunud inimestest on liitunud ühe või teise parteiga ja pürivad ihaldatud toolile riigikogus või muule kõrgele ametikohale. Sarnaseid küsimusi jätkub, aga õnneks satub aeg-ajalt kätte mõni tasakaalukusele toov väärt mõte. Kadrina koguduse segakoori dirigent Anne Peäske ütleb nimelt CD «Sa südames» ümbrisel: «Tähendab – enne kui suu lahti teed ja viisi veeretama hakkad, olgu mõtted, sõnad ja sõnade mõtted klaarid. … Me ei suple vagas härduses, hoopiski laulame elust, vaimust, rõõmust ning ka helgest kurbusest ja lohutusest. Kõigest, mis oli, on ja jääb igaveseks.»
Samal plaadil laulab koor: «Sa südames nüüd pane küünal põlema ja ehi oma hinge taeva rahuga.» Läita oma südames valgus ja soojus on suurepärane soovitus, mida järgida need kaks kuud, mis valimisteni on jäänud. Pärast valimisi ka. Iga päev. Ja laulda lauluraamatust argi- ja pühapäevadel. Nagu ajaloolises absurdikomöödias «Malev», milles peitub teatav tõde. Kui eestlased laulsid end töökaks ja võõrad saksad jõudeelu nautima, siis seda kergem peaks olema vaimuliku lauluga rahvas õnne- ja rõõmurikkaks muuta.
Rita Puidet