Aednike valimise aeg

Kunagine Faluni praost kurtis, et talle on mitmel korral tööle pakutud vaimulikke, keda on iseloomustatud kui paljusid keeli tundvaid väga hästi haritud mehi ja naisi. Ta küsinud nõnda kõrgeks kiidetud kandidaatidelt, kas nad koguduse liikmetega ka lihtsat rootsi keelt mõistavad ja tahavad rääkida.
EELK on valimas peapiiskoppi. Millist juhti meie kirik vajab? Küllap eelkõige sellist, kelle eesti keele oskus, kuulmine ja nägemine oleksid ta südamele väga lähedal. Piiskop Eero Huovinen väidab oma raamatus «Pappi», et kõrvad on vaimuliku esimene ja tähtsaim töövahend. On tähtis olla lähedal, kuulata ja olla osavõtlik. Loomulikult peaksid piiskopid olema head kõnelejad, aga kui puudub kuulamisoskus, võivad sõnad lennata kõrgelt üle kuulajate peade. Piiskopid, kes kuulmata kõnelevad, on õnnetud olevused ja õnnetud on vaimulikud nende kirikus.
Usun, et suurem osa meie tänastest kiriku liikmetest ja kirikust hoolivast Eesti ühiskonnast ei oota meie kiriku tulevastelt juhtidelt mitte kõrgelennulist filosoofiat, vaid mõistmist ja hoolimist, usutavust ja siirust. Ja küllap ootab ka iga vaimulik meie kirikus seda, et piiskoppide juurde saab minna oma murede ja rõõmudega, et nad kuulevad, juhatavad ja vajaduse korral ka tunnustavad või noomivad, aga kindlasti palvetavad ja õnnistavad.
Usun, et ka piiskoppide kohta kehtib üks lihtne lause: kui haritud inimene ei mõista tere kõrvale teisele mõnd lahket sõna ütelda, on ta kas uhke või hulluke. EELK ei vaja oma juhtideks ei uhkeid ega hullukesi. Samas oleks ideaalne, kui praostid oleksid oma praostkonna vaimulike juhid ja hingehoidjad ning piiskopid suudaksid olla hingehoidjad praostidele.
Loomulikult seal, kus vaimulik otsib kaitset praosti ülekohtu või mõistmatuse eest, peaks ka piiskopid olema valmis teda ära kuulama, nõu andma ja vajaduse korral kaitsma. Piiskop peaks olema vaimulike juht ja kaitsja, aga seal, kus vaimulik on nuhtluseks kogudusele, peab juhtidel olema julgust ja otsustavusvalmidust kaitsta kogudust viltukasvanud vaimuliku eest.
Põltsamaal toimunud kohtumisel nelja peapiiskopi kandidaadiga sai kuulata võimalike kiriku juhtide sõnu. Tublid olid kõik. Oleks päris halb, kui aastaid vaimulikuna töötanud mehed ei oskaks kõnelda. Samas kõnelevad teod enam kui sõnad. Piiskop on aednik, aga aednik peaks olema ka iga praost ja vaimulik. Kuidas on seni oma aeda harinud need mehed, kellest võiksid saada aednikud ühes suures aias, mille nimeks on EELK? Need, kes teavad vastust, taipavad küsimatagi, milliseks ühe või teise aedniku käe all muutuks meie ühine aed.