Kirik elab ja kasvab ainult evangeeliumist

Kogu Nokia firma laiahaardelise töö, miljardeid eurosid maksva ettevõtmise eesmärk on see, et ka sina hoiaksid käes nende telefoni. Ettevõtte rohkem kui 100 000 töötegijat täidavad mitte omi eesmärke, vaid firma huve, millest sõltub omakorda nende heaolu.
Kiriku ja äriettevõtte sarnasuste ja erinevuste teemal arutlemine pole selle kirjutise teema. Siiski võib olla üsna kindel, et mõlemal on olemas eesmärk. Mis on luterliku kiriku eesmärk? Mida on kiriku töötegijad ja koguduse liikmed tegema kutsutud?
EELK põhikiri väljendab seda eesmärki nõnda: «EELK eesmärk on juhtida inimesi pääsemisele ja tõe tundmisele.» Mida pääsemine ja tõe tundmine tähendab? Keda tuleb sinna juhtida? Kuidas seda teha? Kes seda tegema peaks? Need küsimused on kiriku igapäevaelus ja töös olulised.
Meie – igaüks meist – vajame pääsemist, sest ilma ristimise ja usuta Jeesusesse oleme me kadunud, teel hukatusse. Kui see Jumala poolt ilmutatud tõde meie kuulutuses puudub, siis ei tea ei meie, kuulutajad ega ka kuulajad, miks me oma tööd teeme. Kõige kohutavam on, et nii ei tea paljud eestlased, et ilma usuta Jeesusesse on nad hukkumas. Meie ülesandeks on kuulutada neile sõnumit ainsast päästjast, Jeesusest Kristusest, tema ristisurmast ja ülestõusmisest. Kui see sõnum meie kirikutes ei kõla, oleks parem, kui need suletaks.
2008. aastal kaotasid Euroopa ja USA luterlikud kirikud 338 000 liiget. Aastal 2007 vähenes kirikuliikmete arv 391 000 võrra. Samas said luterlikud kirikud Aafrikas ja Aasias 2008. aastal juurde 447 000 ja aastal 2007 kaks miljonit uut liiget. Üks Ameerika luterliku kiriku (ELCA) teoloog ütles: «Kui ka tulevikus lahkub inimesi kirikust nii nagu praegu kahe sugupõlve jooksul, siis meie kirikut enam ei eksisteeri.» Teine sama kiriku teoloog tõdes: «Kui tahame ellu jääda, peab meie kirikust saama evangeliseeriv luterlik kirik.»
Sellega on määratud nii kiriku põhiülesanne kui ka näidatud, millised kirikud kasvavad. Helsingi ülikooli dogmaatikaprofessor Miikka Ruokanen on loetlenud kasvava kiriku tundemärke: neil on konservatiivne teoloogia, nad kasutavad palju Piiblit, nende kuulutuse keskmes on sõnum Jeesuse ristisurmast ja ülestõusmisest, nad rõhutavad inimese pöördumist ja isikliku usu vajadust ning õpetavad, et kristlane peab oma usus ja pühitsuses kasvama. Karismaatilisus on nende tegevuses loomulik ning nad rõhutavad koguduse iga liikme panust.
Professor Ruokanen näeb läänemaade luterlike kirikute probleemide taustal järgmisi tahke: enam ei kuulutata Jeesuse risti ja pattude andeksandmist Jeesuse vere läbi, kuulutus on muutunud psühholoogiliseks inimese aitamise õpetuseks. Ristiusu sõnumit ei peeta kõiki inimesi ja kogu universumit puudutavaks tõeks ning inimesi ei kutsuta selgelt meeleparandusele ja usule, Jumala riiki sisse astuma. Või siis ei elata enam ise sellest evangeeliumist, mida kuulutatakse teistele.
Usupuhastaja Martin Lutheri suur küsimus oli: kuidas ma leian armulise Jumala? Ta leidis vastuse, mõistes, et Jumal kingib meile õiguse ja pääsemise usu läbi Jeesusesse Kristusesse. Luther leidis usu ja päästekindluse: «Ma tundsin ennast otsekui uuestisündinu ja astusin avatud väravatest paradiisi.» Luterliku õpetuse tuumaks on päästekindlus, mis tuleb usu kaudu Jeesusesse. Me ei paku otsijatele kõhklevaid vastuseid, vaid näitame neile Jeesuse risti ja ütleme: «Kõik on ka sinu jaoks valmis. Ulata oma käed, et Jumal saaks sind täita oma õnnistustega.»
Meie kiriku eesmärk on juhtida inimesi paradiisiväravatest sisse. Jumala riigis toimub see juhtimine AINULT evangeeliumi kuulutamise kaudu. Ka sakramendid on evangeeliumi kuulutamise oluline osa. Inimesi tuleb aidata samasse kindlasse usku, mille leidis Martin Luther. Samas tuleb hoolitseda selle eest, et kogudused oleksid kohaks, kus kristlased saavad kasvada Jumala tundmises ning kogevad selle kaudu vaimuliku kodu hubasust; et see kodu oleks selline, kuhu tahaks rõõmuga ka teisi inimesi kutsuda.
Kirikus on palju mitmesuguseid väga vajalikke tegevusvaldkondi, aga kõikide nende põhieesmärk on misjon ja evangelism. Meile on usaldatud sõnum, mis käib kõikide inimeste ja kogu loodu kohta, ja nii «me püüame veenda inimesi uskuma» (2Kr 5:11), et hukatusepaik jääks tühjaks ning taevas oleks kord võimalikult palju eestlasi.

Mika Tuovinen,
misjonikeskuse juhataja