Kiri El Salvadorist

Hey☺
El Salvadori vabariigis (pealinn San Salvador) elab umbes 7 miljonit inimest. Enamik neist on väga vaesed, teenides umbes 200 dollarit kuus. Arsti visiiditasu on 20 dollarit, eine McDonaldsis 5–6 dollarit. Toit on kohati sama kallis kui Eestis ja ma imestan, kuidas nad siin nii vähesega ära elavad.
Aastas mõrvatakse umbes 3500 inimest. Mõrvajuhtudest lahendatakse 4% ja politsei tuleb aeg-ajalt isegi tapmisega seotud väljakutse peale kohale alles tunni või kahe pärast. Väga palju on kodutuid, kellest suure osa moodustavad 10–15aastased lapsed.
Minu kool asub linnaosas, kus on palju haiglaid, erinevaid erakoole, kolledžeid ja lasteaedu, nii et üsna turvaline ümbruskond. Siiski pole soovitav pärast seitset õhtul üksi välja minna.
Sooja on 23–28 kraadi, suurema osa ajast on ilm väga nauditav – ei ole liiga külm ega kuum, selline mõnus suvi. Loodus on täiega raju ja ookean hullult soe, kahju on ainult sellest, et inimesed siin seda ei hinda ja loobivad rämpsu igale poole hunnikute kaupa.
Hullult on näha USA mõjusid: igal tänaval on mõni tüüpiline kuulus Ameerika kiirtoidukas. Teine asi, mida siin jumaldatakse, on Hispaania jalgpall. Barcelona ja Madridi Reali plakatid on igal nurgal, igas bussis, taksos, pubis, isegi kirikutes. Inimesed teavad peast enamikku Hispaania kõrg-, esi-, teise ning vahepeal isegi kolmanda liiga mängijaid ning vaatavad mind hämmelduses, kui ma mingi suvalise Deportiva vahetusmängija nime ei tea.
Kool on midagi sellist, mida ma täiega vajasin. Enamik teaching’uid on väga ülesehitavad ja ma naudin iga minutit. Tunnen, et saan siit suurel hulgal motivatsiooni, et rohkem Jumalat otsida ja Temaga koos oma teed käia. Jumal on mulle läbi erinevate õpetajate jutu näidanud palju pisikesi asju, millest ma seni olen mööda vaadanud, aga mis aitavad suhet Jumalaga paremini üles ehitada ja Temast rohkem kinni hoida – kuidas rohkem armastada ja hoolida inimestest meie ümber, kuidas Teda kuulata ja järgida…
Viimane nädal on olnud väga lahe, tunnen, et olen Jumalale palju lähemale kasvanud. Olen saanud hulgaliselt uusi tuttavaid, kes on olnud suureks õnnistuseks. Pühapäeval käisin riigi ainsas ingliskeelses kirikus. Seal oli väga mõnus õhkkond ja üle pika aja sain jälle aru, mida räägiti. (Viimased kaks kuud käisin hispaaniakeelses kirikus.) Pastor oli seal vahva mees ning tema sõnum siiras ja tugev. Tundsin vajadust palju asju üles kirjutada, mis on minu jaoks üsna ebatavaline. Nad kutsusid mind üritustele, mida kirik ja noored korraldavad.
Tänan kõiki, kes on mind toetanud materiaalselt või palvetes! Ehk hoiate mind ka edaspidi oma palvelistis, sest kuigi mu tervis on kõvasti paremaks läinud ja enamiku ajast on üsna hea olla, tunnen siiski aeg-ajalt, et kõik vist päris korras pole. Nii et kõik palved minu tervise pärast on väga oodatud. Samuti võiksite palvetada ühe väikse Ameerika tüdruku Samantha pärast, kelle pere on Kesk-Ameerikas misjonärideks. Tüdrukul tekkisid järsku suured probleemid kopsudega, nii et ta peab kogu aeg haiglas viibima.
Märtsis oleme kahenädalasel misjonireisil Guatemalas. Loodan, et see on hästi vahva ja me näeme palju Jumala tegusid, et inimesed saaksid õnnistatud läbi meie sõnumi. Võite selle eest palvetada, me kõik oleme väga tänulikud iga sellise palvetaja eest.
Mõtlen aeg-ajalt ikka kodule, Eestile ja sõpradele. Soovitan kõikidele midagi sarnast, nagu mina ette võtsin, ja kui vähegi on midagi, millega saan aidata, siis andke lihtsalt teada. Olen palves teiega!

Simo Pappe
simoelo@gmail.com