Kiriku ja meedia vilets abielu

Kui kirik pruudina ja meedia peigmehena aastaid tagasi abiellusid, siis ei tundnud nad teineteist veel kuigi hästi. Mesinädalad olid küll suurepärased: pruut nautis võimalusi, mida peigmees talle pakkus, ka peigmees oli õnnelik oma uue kaaslase üle, kuid aastate möödudes õppisid partnerid teineteist rohkem tundma ja abiellu tekkisid probleemid.

Kirikut ja meediat võrdles väsinud abielupaariga Euroopa Luterlike Vähemuskirikute Kommunikatsioonikomitee (KALME) seminaril Budapesti lähistel Ungari luterliku kiriku piiskop Fabiny Tamás. KALME korraldatud koolitus 16.–17. oktoobrini Piliscsaba külas oli suunatud kirikute kommunikatsioonijuhtidele, kes soovivad arendada ja parandada nii organisatsiooni sisekommunikatsiooni kui ka suhteid meediaga.
Suhtlemise vajalikkus
Abielu metafoori kasutades iseloomustas piiskop Fabiny Tamás kirikut naisena, kes pole rahul sellega, et mees teda enam piisavalt hästi ei kohtle, käitub julmalt ja murrab abikaasale truudust. Meedia meesosapoolena võib seevastu tunda, et ta elab sundabielus, mida hoiab koos vaid seadus.
«Kas oleme teinud kõik selleks, et abikaasa meid armastaks? Võib-olla käitume arrogantselt ja ignorantselt ega ole suutnud rääkida keeles, millest mees aru saaks. Enesekesksetena tahame, et abikaasa ülistaks alatasa meie ilu, aga mees ei tee seda alati. Äkki meil pole sellist ilu, mida ihaldame? Mees kritiseerib meie vanamoelisi ja vahel lausa naeruväärseid riideid, kuid etteheited võivad olla ka põhjendatud,» kirjeldas kiriku ja meedia abieluprobleeme ajakirjanikuharidusega piiskop, lisades veel ühe tülipõhjuse: «Naine vaikis, kui ta oleks võinud rääkida, ja rääkis, kui võinuks vaikida.»
KALME kahepäevase koolituse fookuses olid põhimõtted, mille järgi kirikud oma kommunikatsioonitööd korraldavad. Luterliku Maailmaliidu (LML) kommunikatsioonibüroo juht Karin Achtelstetter kutsus kirikute suhtekorraldajaid mõtlema selle üle, kas kommunikatsiooni suhtutakse lihtsalt kui teenusesse või hoopis kui missiooni, ning millisel positsioonil kiriku struktuuris suhtekorraldus paikneb: «Tähtis on, et kommunikatsioonitöö toimiks juhtide tasemel ja oleks osa kiriku otsustamisprotsessist.»
Luterliku Maailmaliidu näitel on kommunikatsioon osaks otsustamisprotsessidest ja infovahendus on ühtlasi ka missioon, mille eesmärgiks on edendada, arendada ja säilitada osadust.
Valmisolek mikrofoni kasutamiseks
Karin Achtelstetteri sõnul on suhtekorraldus ennetav ja läbilõikeline tegevus – kommunikatsioon on nagu vereringe. See tähendab, et suhtekorraldusele mõeldakse enne mis tahes tegevuse planeerimist ja alustamist ning täidetakse ka vastav eelarve rida.
«Suhtekorraldusele ei mõelda pärast, avastades, et nüüd tuleb tegevuse kohta teavet vahendada, pealegi ei pruugi viimasel hetkel suhtekorralduseks enam vahendeidki leiduda,» selgitas ta, lisades, et kommunikatsiooni tuleks vaadelda kui kiriku missiooni: «Suhtekorraldust ei saa lahutada ühestki kiriku programmist või projektist – see on alati osa nendest tegevustest.»
Piiskop Fabiny Tamás kasutas nelipühi sündmuse näidet, kirjeldamaks kommunikatsiooni kiriku missioonina: «Meil on sõnum, mida jagada, ja mandaat jõuda inimesteni. Selleks kasutame meedia vahendeid, peame olema avatud ja julged.»
Piiskopi sõnul korraldatakse Ungari kirikus meediakoolitusi: «Pastorid peavad olema valmis sõna võtma mõlemal pool mikrofoni – nii küsimustele vastama kui ka saadet juhtima, juhul kui mõni kohalik raadiokanal peaks pakkuma kogudusele selleks võimalust,» selgitas Fabiny Tamás.
Tema sõnul ei taju vaimulikud sageli, kuidas meedia toimib: «Kui ajakirjanik ootab pastorilt kaheminutilist arvamust maailma majanduse olukorra kohta ning saab 30minutilise kõne, siis tekivadki probleemid – pastor on pettunud, et teda tõlgendatakse valesti ja tsenseeritakse, kuid tegelikult pidanuks vaimulik olema oma sõnavõtus konkreetsem.»
Selged eesmärgid
KALME liikmeskirikute kommunikatsioonijuhtide kohtumise põhiteemaks kujunes eesmärkide seadmine kiriku teabevahendusess. Karin Achtelstetter ütles, et me ei peaks mõtlema üksnes kommunikatsioonitöö toodetele, vaid kaugemale sihile.
Näiteks Luterliku Maailmaliidu kommunikatsiooniosakond lähtub kolmest eesmärgist ja vastavalt sellele on moodustatud ka meeskonnad. Esimeseks eesmärgiks on organisatsiooni identiteet, selle kujundamine ja suhtlus liikmeskirikutega. Teiseks märksõnaks on nähtavus, mille alla kuuluvad avalikud suhted ja suhted meediaga.
Üllatavalt on sõnastanud LMLi kommunikatsiooniosakond veel kolmandagi eesmärgi, see on jätkusuutlikkus, mis tähendab, et kommunikatsiooniosakond tegeleb ise eelarve vahendite otsimise ning annetuste kogumisega oma töö heaks. Karin Achtelstetteri sõnul on selline lähenemine erakordne, sest tavaliselt rahastab kommunikatsiooniosakonna tegevust kirik. «Selline rahastamisskeem tähendab ühtlasi, et midagi ei saa niisama produtseerida, tuleb hinnata tulemusi,» lisas ta.

Meelis Süld,
KALME eestseisuse liige