Juuru koguduse mihklipäev

Laupäeval, 27. septembril tähistas Juuru Mihkli kogudus oma 770. aastapäeva, peeti ajalooettekandeid ja kuulati kontserti. Üritus päädis pühapäeva hommikul peaingel Miikaelile pühendatud jumalateenistusega.
Ettekannetega esinesid Tallinna ülikooli keskaja keskuse ajaloolased Ivar Leimus ja Merike Kurisoo, kõneldes ristiusu tekkimisest ja Juuru koguduse ajaloost.
«On ju küllaltki harukordne see, et kiriku nimi ajaloo jooksul vahetub. Juuru kirik oli algselt Pühale Jürile pühendatud, hiljem pühitseti see peaingel Miikaelile. Raske öelda, miks ja kunas nimevahetus toimus, kuid umbes 1300. aasta paiku valminud kivikiriku tüüpi (tornita ning ühelööviline ja võlvideta kivihoone, mille põhiplaanist on säilinud kolme teravkaarse idaaknaga kooriruumi nelinurkne osa – toim) seostatakse tsistertslaste orduga, ning on tõenäoline, et naistsistertslased enne reformatsiooni või selle käigus kiriku nime ära muutsid,» arutles Juuru koguduse õpetaja Tauno Kibur.
Pärast konverentsi ja sellele järgnenud kohvijoomist andsid Juuru naaberkoguduste organistid Koselt, Hagerilt, Jürilt ja Raplast kirikus meeldejääva kontserdi, kus esitusele võeti orelipalad ja koraalid. Sõnaga teenis Tauno Kibur.
«Jäime kontserdi ja ettekannetega väga rahule, suur kiitus osavõtjatele ja kõigile, kes koguduse ajaloo kujundamisel oma abistava käe ulatanud,» tänas õpetaja Kibur kiriku sõpru ja kaastöölisi.
Eestis on lisaks Juuru kirikule peaingel Miikaelile pühitsetud Mihkli, Kodavere, Keila, Häädemeeste, Jõhvi, Kihelkonna, Rõngu, Räpina ja Tallinna Rootsi-Mihkli kirik.

Merje Talvik