Espoos räägiti Eestist ja Soomest

Eelmisel reedel ja laupäeval tähistati Espoos Eesti Vabariigi 90. ja linna 550. aastapäeva. Tähtpäevade puhul peeti Espoo ja Eesti sidemeid käsitlev seminar, kus sõnavõtjaid oli mõlemalt poolt Soome lahte.

Suuruselt teine Soome linn Espoo, kus elab 239 000 inimest, on tuttav paljudele Eesti kirikuinimestele: viiel meie kogudusel (Pärnul, Kuressaarel, Kosel, Lääne-Nigulal ja Noarootsil) on sõprussidemeid Espoo kuue kogudusega, nii soome- kui ka rootsikeelsetega. Lisaks on Espoo Tallinna Nõmme linnaosa sõpruslinn.
Kakskeelsel jumalateenistusel laupäeval Tapiola kirikus teenisid kohalik õpetaja Antti Rusama ja Tuuli Raamat, kes teeb Helsingis Alppila koguduse juures eestikeelset tööd.
Aastapäevadele pühendatud seminari avakõnes ütles Espoo toompraost Marjatta Laitinen, et üheskoos on teineteist tundma õpitud juba mitu aastat, jätkuvalt on eestlastel ja soomlastel uusi huvitavaid koostööplaane. «Ehitame silda üle mere, lisaks vaimsele ja hingelisele ühendusele loome kultuurisidemeid, sellelgi on aastatepikkune traditsioon,» märkis toompraost.
Kahe maa ajaloole pööras tähelepanu Eesti Vabariigi suursaadik Soomes Merle Pajula. «Ajaloo pöördelised hetked on tabanud meie riike samal ajal, kuid nende mõju on olnud erinev,» tõdes suursaadik, kinnitades, et viimased aastakümned on kahte maad oluliselt lähendanud.
Vana Espoo ja noor Eesti
Tähtpäevade aastanumbreid võrreldes ja seminariettekandeid kuulates võinuks arvata ka vastupidist: Espool, mis tähistas 550. aastapäeva, on juba sajandeid tagasi olnud sidemeid Eestiga. Sellest annavad praegu tunnistust ennekõike kohanimed, selgus nimeuurija Sami Suviranta ettekandest. Näiteks võib kohanimeuurijate arvates mõne Espoo ranniku kohanimi (Battis, Estmalmi, Eestinkylä jt) seonduda Padise kloostri munkade sealsete valdustega.
Keskajast on teateid kaubandussuhetest ja sellestki ajast pärinevad kohanimed, mis viitavad Hansaliidu aegadele. Uusim eestiaineline kohanimi on Nõmmenpuisto (Nõmme park) Espoos, mis on nime saanud sõpruslinna auks. Espoo talupoegade kontaktidest Tallinnaga kõneles Liisa Ropponen Espoo linnamuuseumist.
Raamatutele, lauludele ja filmidele on ainet ammutatud  keeluaastatest (1919–1932), mil käis üsna vilgas salaviinavedu Eestist. Tõsilood saarestikku randunud eestlaste paatidest on aja jooksul muutunud legendidekski. Lähiajaloost seob Espood ja Eestit saarestikus asunud Erna koolituskeskus Staffani saarel, kus Nõukogude okupatsiooni eest Soome põgenenud eesti noormehi koolitati luurajateks ja raadiotelegrafistideks. Juha Tetri Soome Eesti-seltside liidust tutvustaski kunagisi ärevaid ja põnevaid lugusid.
Eestlasi elas Soomes juba eelmise sajandi algul. Dr Riho  Saard kõneles seminaril 1914. aastal Helsingis asutatud eesti Püha Pauluse kogudusest ja selle asutajast, eestlasest vaimulikust, Helsingis saksa keele õpetajana töötanud August Nigolist.
Tuglase seltsi tegevjuht Juhani Salokannel rääkis Soome estofiilist, kirjanikust ja tõlkijast, Espoo rahvaülikooli rektorist Raili Kilpist, kes nakatas 1970.–1980. aastatel Eesti-huviga ka paljusid noorema põlvkonna soomlasi.
Eesti tänases Espoos
Juubeliseminar ja sellele eelnenud tutvumine Espoo saarestiku ning eestlaste-soomlaste kontaktidega polnud sugugi üksnes tagasivaade ajaloole ja nüüdsete suhete kinnitamine. Kohal käinutele tuli rõõmsa üllatusena leida eest oma mees Raigo Liiman, kes on üks kahekümnest seminari korraldanud Espoo toomkiriku koguduse vaimulikust.
«Märke eestlastest siinkandis on sedavõrd palju, et tundus sobilik linna juubeliaasta siduda Eesti Vabariigi juubeliaastaga,» märkis tagasihoidlikult Liiman, kelle tarmukat korraldustööd oli märgata kahe väga tihedalt sisustatud seminaripäeva vältel.
Tema huvi kaasmaalaste ajalooliste jälgede vastu tärkas õpinguaastail Helsingi ülikoolis, jätkub aga aktiivselt praeguseni, mil koguduses tuleb teha ka mõnevõrra eestikeelset tööd. Praegu elab Espoos umbes 2000 eestlast, kellest kümnendik on leidnud ka tee kiriku juurde.
Eestlaste kohalolekut Espoo koguduste ühenduses kogesime Hvittorpi laagrikeskuses, mille majahalduriks ja perenaiseks on eestlastest abielupaar Ando ja Galina Kütismaa.
Eestlaste vanu ja ka tänapäevaseid kestvaid sidemeid kinnitas retk Pentala saarele, mille 19. sajandil asustasid Eestist pärid kalurid. Praegu restaureerib Espoo linnamuuseum saare üht kalurimaja, äsja jõudis ehitusplatsile katuseroog, peatselt saabub Eestist rookatusemeister.
Eesti kirikut esindasid Soomes Leevi Reinaru Lääne-Nigulast, Mare Palgi Koselt, Eve Naagel ja Peeter Ramst Kuressaarest ning allakirjutanu ja Sirje Semm Tartust.

Lea Jürgenstein

Merle Pajula, suursaadik:
Oleme Soomes nautinud oma riigi juubeliaastal sõbralikkust ja tähelepanu. Eesti Vabariigi 90. aastapäeva ürituste sari «Eesti tuleb külla» on Soomes jõudnud ka geograafiliselt kaugele, aprillis tähistasime aastapäeva Oulus. Juubeliüritusi – kontserte ja kohtumisi on tulemas veelgi, praegu saab mitmel pool Soomes suve lõpuni vaadata Eesti kunstnike näitusi.

Espoo
Esimene Espooga seotud märge ajalooürikutes pärineb 1341. aastast. Espoo küla mainitakse esmakordselt 1432. aastal.
Espoo kogudus sai alguse Kirkkonummi koguduse rüpes ja iseseisvus 1458. aastal. Seda aastat loetaksegi tänavuse juubeliaasta aluseks.
Kohaliku omavalitsuse asutamis­aastaks on 1868. Linnaõigused anti Espoole 1972. aastal.