Madis Kütt – koguduse kindel tugi

Madis Kütt on Haapsalu koguduse kõige universaalsem mees. Ta tunneb koguduse majandusseisu üksipulgi ja pole vist tööd, mida ta poleks koguduses teinud, kuigi ise on juhatuse esimees.

 

Kui pole kojameest, pühib ta tänavat. Kui on matus, aga pole kellameest, lööb kella. Sõidab koguduse bussi ja veoautoga. Kütab katelt, niidab muru. Kiidab, lohutab ja innustab. «Kui on vaja, ei jää minu taha ükski töö,» ütleb ta, aga lisab: «Ma ei vali tööd, aga nii hea ma ka pole, et kõik endale põhitööks võtan.»
Hindab tõelist sõprust
Madis Kütil on palju ameteid, aga imekombel jätkub teda igale poole. Koguduse juhtimise kõrval on ta Haapsalu üldgümnaasiumi direktori asetäitja majanduse alal. Ta on linnavolikogu liige ja Linnamajanduse ASi nõukogu liige. Laulab kiriku toomkooris, teeb sporti ja on hea pereisa.
Suurele koormusele vaatamata ei näe teda pahura või tigedana, ta on energiliselt heatujuline, valmis suhtlema ja nalja viskama.
«Kümme aastat tagasi jõudsin teha sama tööd kaks korda rohkem ja kaks korda kiiremini,» ütleb ta. «Aeg on sealmaal, et pean andma vähem lubadusi ja võtma vähem kohustusi, loobuma mõnestki ühiskondlikust ametist.»
Madis Kütt on sündinud 22. juunil 1961 Haapsalus. Tal on kaks last ja psühholoogist abikaasa Tiina. Kodus ootab teda veel truu sõber, väike aastane taks, kes on alati rõõmus, kui Madis koju tuleb.
«Küll on hea näha, et keegi on su üle kõige siiramalt rõõmus,» oskab Madis sõprust hinnata. «Aga kui tahad, et sul oleks tõelisi sõpru, pead ka ise teistest lugu pidama.»
Vara saadi tagasi
Kogudusega puutus ta esimest korda kokku 1989. Perre oli sündinud esimene laps, Madiken, ja nad tahtsid last ristida. Oli laulev revolutsioon, nad laulsid abikaasaga Haapsalu Heleri kooris. Jõulude aegu kutsuti koori lausa kolme kirikusse esinema. Esimese Piibli kinkiski talle baptisti koguduse õpetaja Jüri Nõlvak.
Esimese missio ajaks 1991 oli laps ristitud, vanemad samuti ristitud ja leeriski käinud. Tekkis mõte ilmalik abielu kiriklikult laulatada. Ta oli tuttavaks saanud Tiit Salumäega, kes kutsus teda missiotoimkonda.
«Me klapime Salumäega, saame asjadest ühtmoodi aru,» tunnistab Madis. Enne teda oli 15 aastat juhatuse esimees Ülo Niin, koguduse teeneteristi kavaler.
Tiit Salumäe peab Madise teeneks, et kogudus sai suurema osa varast tagasi. «Ei tea, kas see oli võit või kaotus,» möönab Madis, lisades, et toomkirik jäi siiski tagasi saamata.
Praegu öeldakse, et kogudustel on raske, aga ega kerge olnud ka 1990ndail aastail. Riigilt ja omavalitsuselt abi ei olnud, kogudus elas humanitaarabist. Madist isegi kadestati, et ta sai tihti Soomes käia, aga talle endale olid need humanitaarabi-reisid võrdlemisi tüütud.
Kodu ja töö vahel jagamist
«Rahamure on kogu aeg,» tunnistab Madis, lisades, et kogudusele pandud õigused ja kohustused pole tasakaalus. Muinsuskaitse, päästeamet ja teised aina nõuavad, aga raha täitmiseks ei tule. Kogudus on isemajandav, riik aitab vaid jõudumööda.
Samas ei poolda ta ka seda, et keegi annab suure hunniku raha. Siis kaob inimestel side ja suhe oma koguduse käekäiguga. Kirikut on aastasadu üleval peetud ja ehitatud inimeste annetuste najal.
Küsimusele, kui palju aega kulub kirikutööle, vastab Madis: pole päeva, mil ma seda ei tee. Aga see võib olla hommikul või õhtul, tihtipeale ka öösel, siis on hea süveneda. Tööd meeldibki talle üksi teha, puhata aga seltsis. «Pole tähtis, millal sa oma töö ära teed, peaasi, et on õigeks ajaks tehtud,» leiab ta.
Kodu ja töö vahel jagamisest räägib Madis, et kodu jaoks on aega alati vähe, isegi siis, kui tal oleks seda poole rohkem.
Naisega koos laulab ta koguduse toomkooris. Madis ise ütleb, et laulnud on ta lapsest saadik, sellega harjus ära juba maast madalast – ema võttis teda oma lauluproovi kaasa.
Diskreetsus kõigepealt
Madisel on lai suhtlusring ja enamik inimesi tema ümber ei ole kogudusest. «Kiriku ja minu suhe ei puuduta kedagi teist peale minu,» teeb Madis selles küsimuses selge soti. «Isegi minu naist mitte.»
Tema kirikutöö üle on püütud nalja visata, teda taga rääkida ja solvatagi. Lolli jutu püüab ta naljaks keerata, solvangu laseb kõrvust mööda. Häid sõpru on tal nii usklike kui ka aktiivsete ateistide seas.
Kui Madiselt küsida, milles ta ennast tugevana tunneb, jääb ta mõttesse. «Ma olen praktik,» sõnab ta. Kui on asju, mida saab mõõta, kaaluda või arvutada, on Madis nagu kala vees – tal on matemaatiku mõtlemine. Ka kodus saab ta hakkama iga tööga, aga «iseasi, kas tahan».
Hirmudest kõneldes nimetab ta kõrgusekartust. Oma töös ette tulnud naljakad lood jätab ta diskreetselt enda teada, sest «igal pool juhtub midagi, aga jäägu need tegijate vahele».

 

Lehte Ilves,
Lääne Elu

EESTI KIRIK KÜSIB 

Andres Ammas, sõber, klassivend:
Madis on tõeline sõber: abivalmis, ustav, usaldusväärne. Tal on väga lahtised käed ja süda õigel kohal. Madis on suutnud ja tahtnud aidata uskumatult paljusid inimesi.
Tiit Salumäe, koguduse õpetaja:
Madis valiti juhatuse esimeheks pöördelistel aegadel, 8. detsembril 1991. Missio ‘91 oli just lõppenud ja see tõi kogudusse palju uusi inimesi.
Madis omandas kiiresti koguduses ja praostkonnas autoriteedi. Ta on üksmeelselt valitud palju kordi tagasi juhatuse esimeheks, sinodisaadikuks ja kirikukogu liikmeks. Tõstan esile tema kohusetundlikkust ja võimet korraldada mitut asja korraga. Juhatuse esimehena on ta aidanud kaasa koguduse kui usaldusväärse partneri maine kujundamisele.
Tiina Kütt, abikaasa:
Ta on vana kooli mees, tunneb perekonna käekäigu eest sügavat vastutust, on kindel ja turvaline. Isana on ta oma lastele kindel tugi, kui vaja, võtab laste jaoks aega. Võime sada protsenti tema peale loota.
Tal on hea oskus näha tervikut ja kaugele ette. Samas on ta ka põikpäine nagu minagi. Headel aegadel võime kõvasti kakelda, aga rasketel aegadel on ta kindel seljatagune.