Vaimukevad on käes

Nädalavahetusel tehti Jõgevamaal Saare vallas Voorel ajalugu: esmakordselt olid kahepäevasele konverentsile kokku kutsutud EELK koguduste juhatuste esimehed.

Huvi kokkusaamise vastu oli suur, kohal olid peaaegu pooled esimehed või juhatuse liikmed 164 kogudusest. Kõnelesid heal tasemel lektorid, arutelu oli elav ja uusi ideid pakkuv, ettevalmistav korraldus ladus.
Protsesside juhtimisest
Avapalvuse pidanud titulaar-praost Eenok Haamer kinnitas kokkutulnuid kindlaks jääma usus, mis on aluseks, et rõõm võiks olla inimese sees kogu eluaja. Isiklik kohtumine Jeesusega on kõige tähtsam, toetuda ei saa teiste inimeste usu peale.
Peapiiskop Andres Põder avaldas oma tervituses kahetsust selle üle, et taolist kokkusaamist varem pole tehtud. Esimeestele oli tal edasi anda suur tänu vabatahtliku töö eest, mida nad teevad kirikuelu edendamiseks.
Saare vallas pole ühtegi pühakoda, küll on naabritel nii Tormas kui ka Palamusel. Viimases peeti ka pühapäevane jumalateenistus, kus teenis õpetaja Jaan Nuga, ja uudistati kordatehtud pastoraati ning muudki, mida koguduse juhatuse esimehe Arne Tegelmanni eestvõtmisel tehtud.
Aga Saare vald ei pruugi jääda pühakojata. Vallavanem Jüri Morozov, kes jagas esimeestega oma valitsemisala rõõme ja muresid, näitas aknast õue vanale magasiaidale, millest võiks saada (püha)koda, kus argipäeviti toimuks huvitegevus ja pühapäeviti Jumala teenimine.
Ennelõunane põhiettekanne oli prof Ülo Vooglaiult, kes juhtis kuulajaid kaasa mõtlema teemal, mida saab ja võib juhtida.

 

Kirgastava kiriku ootuses
Pärastlõunane diskussioon käsitles kiriku koostöövõimalusi riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsusega. Sissejuhatavate ettekannetega esinesid sotsiaalminister Maret Maripuu (Tallinna Jaani kogudus), Viljandi maavanem Kalle Küttis (Tarvastu kogudus) ja Rakvere koguduse juhatuse esimees Karl Mäesepp (Rakvere linnavolikogu).
Et esinema oli kutsutud sotsiaal-, mitte haridus- ega kultuuriminister, näitab kiriku alateadlikku hoiakut riigisektori poole, milles ta ka ise näeb enam lõimumist. Kalle Küttise ettekanne ja pärastine vabamas vormis mõtteavaldus viis küll mõttele, et selles mehes on kaduma läinud tõeline Sõna kuulutaja. Äsja Viljandi praostkonna sinodil aasta kiriku sõbraks valitud maavanem Küttis suutis vist paljud suunata välja harjumuspärasest mõttest kirikust, millele on omistatud abiandja ja lohutaja roll. «Mina tahan olla vaimselt kirgastavas kirikus,» ütles maavanem, kes leiab, et kirikul on palju enam pakkuda kui supiköök. Kuulajate reaktsioonist võis järeldada, et asjad Eestimaa kirikus võivad areneda selle paradigma muutmiseks ning tuua kiriku juurde mitte ainult abivajajad, vaid inimesed, kes igatsevad vaimset kirgastumist.
Kohalik võim
Minister Maripuu sai oma ettekandes välja tuua üsna mitu kaalukat koostöövõimalust, kus riik kiriku poole on pöördunud. Hea näitena nimetas ta Valga koguduse tööd töötute sotsialiseerimisel.
Karl Mäesepp, kes on tegev nii kirikus kui ka kohalikus omavalitsuses, pani kolleegidele südamele säilitada koguduse majanduslik iseseisvus ja mitte seada end sõltuvusse kellegi (nt omavalitsuse) tahtest raha eraldamisel. Hoiatus kutsus üles elava diskussiooni ja oli vastupidiseidki seisukohti, kus tõdeti, et ka läbi poliitika on võimalik näiteks kirikut ehitada, kui rahvas valib erakonna, kes seda valimiste eel lubab teha.
Võimust kõneldes ütles Kalle Küttis, et tema on seisnud kogu aeg selle eest, et ei suletaks pühapäevaseid bussiliine, mis maainimesel kirikusse lasevad tulla. Aga kui vald viib valla raha eest rahva Pühajärvele kuldkalakest püüdma, siis võiks ta inimesed ka kirikusse viia. Kohaliku omavalitsuse kohustust oma rahvast teenida tuletas meelde ka endine siseminister Tarmo Loodus (Viljandi Jaani kogudus).
Uute lootustega
Oluliste teemadena käsitleti veel lapsi, nende vaba aja sisustamist ja kogudusse kasvatamist; usuõpetust koolis; linna- ja maakoguduste erinevusi ning tühjaksjäänud külasid; kaasinimese märkamist; vastutust ja teenimisvalmidust.
Töögruppides said juhatuste esimehed arutleda raha kasutamise ja selle saamise võimaluste, avalike suhete, vabatahtliku töö, pühakoja kasutusvõimaluste ning õpetaja ja juhatuse koostöö üle.
Õhtu andis võimaluse lõõgastumiseks ning mõttevahetuseks. Uus päev jätkus tarkuste kogumisega. Arengukava vajalikkusest kõnelesid Juhani Jaeger (Tartu Jaani kogudus) ja Joel Põld (Juuru kogudus). Assessor Urmas Viilma tutvustas juhatuse tööd reguleerivat seadusandlust. Kiriku rahastamise võimalustest erinevate fondide ja allikate kaudu rääkis Külli Paavel (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus).
Koguduste juhatuste esimeeste konverentsi aitasid korraldada EELK Toetusfond, Misjonikeskus ja ettevalmistav toimkond (Karl Mäesepp, Kaja Tassa, Raido Rüütel, Helve Hunt, Agu Kaljuste ja Katrin-Helena Melder).
Pühapäeva pärastlõunal sõideti kodudesse, tulvil uutest ideedest, üheskoos ühise asja arutamisest saadud sünergiaga ja lootuses, et Jumal laseb oma kirikul kasvada ning leida uut väge selginenud sihtide suunas kulgeda.

Sirje Semm

EELK Toetusfondi toel selgitatakse teist aastat välja aasta juhatuse esimees. Sel aastal valiti selleks Hageri koguduse kauaaegne juhatuse esimees Agu Kaljuste, kes on juhatusse kuulunud alates 1984. aastast ja esimehe kohustes alates 1990. aastast.
Ta on aidanud korraldada nii kiriku kui ka palvemajade remonti, lööb kaasa koguduse laulukooris ja pasunakooris, on ilmikjutlustaja; oli kirikukogu saadik aastail 1988–2005. Agu ja Lia Kaljuste peres on viis täisealist last.
Hageri koguduse ligi 3000 liikmest on maksumaksjaid üle 700.