Kirikumuusika Liidu konverentsil  räägiti seekord muusika ja sõna koosmõjust
kiriklikel talitustel ja riitusest inimese elus. Konverentsi avades ütles
peapiiskop Andres Põder, et kui Piibel kutsub üles laulma Jumalale, siis
tuleb  leida võimalus, kuidas seda
tänapäeva maailmas hästi teha.

Vaimulikud ja kirikumuusikud  viivad igapäevatööna läbi inimestele olulisi
kiriklikke talitusi. Milline on tseremooniate tähtsus, riituse mõju inimesele
ja mida arvestada selle läbiviijana, olid tõstatatud küsimused. Ettekannetega
esinesid dr Toomas Paul, mag Gustav Piir, emeriitprofessor Ene Üleoja ja Naatan
Haamer.

Siirderiitustega tähistatakse elu pöördelisi hetki

Dr Toomas Paul rääkis siirderiitustest ja
nende rollist eri aegadel. Inimese sündi ja surma ning olulisi staatuse muutusi
nagu täiskasvanuks tunnistamist, abiellu astumist tähistavad traditsioonilistes
kultuurides nn siirderiitused. Dr Paul analüüsis oma väga huvitavas loengus
kõigile neile riitustele ühiseid faase: eraldumine eelmisest seisundist,
vaheetappi ja astumist uude seisundisse, millega inimene võtab omaks uue
positsiooni ja sellega kaasnevad ülesanded.

Inimese elu koosneb hulgast üleminekutest,
kus tema sotsiaalne seisund muutub, nt leeriõnnistamisel tunnistatakse laps
täiskasvanuks. Sünd, puberteet, kihlus, abielu, rasedus, isadus, surm – neid
seisundeid on oluliseks peetud, sest puudutavad kogukonda tervikuna, need on
avalikustamist vajavad.

Sotsiaalsed siirded on alati tähtsamad
olnud kui bioloogilised: lapse ühiskonnaliikmeks kinnitamine toimub alles läbi
ristimise. On tähistatud ka emakssaamist – 40 päeva pärast sünnitust peetud
emadeõnnistamisega. Lapsele on oluline tema nimi, nt õigeusklikel anti lastele
sünni päeva pühaku nimi.

Samuti on surmaga: füsioloogilise surma
järel on kadunuke veel kogukonna liige, seisundimuutus saabub alles pärast
matusetalitust. Muiste jäeti surnuga üsna pikalt hüvasti, surnu valvamisel  lauldi vaimulikke laule, mis olid kinnituseks
lahkunu minekul teise ilma.

Tänapäeval on sellest kaunis vähe alles
jäänud. Rituaalid on inimese siirdumised ühest olukorrast teise, see on
ühiskonna kommunikatsioon, kus osalejad tunnistavad midagi ühte moodi. Toomas
Paul ütles, et alati on hea teada, mis kunagi oli. Ka kirikumuusikutel tasub
tänapäeva kiires ja muutunud olukorras (nt tuhastamistseremooniad) teada,
kuidas matusetalitused vanasti toimusid.

Inimene otsib rituaalist turvatunnet

Naatan Haamer peatus oma ettekandes
rituaali mõjul inimesele. Rituaalid on korduvad teod, mis leiavad aset teatud
aegadel ja kohtades, neis sisalduvad kindlad sümbolid, sõnad ja teod. Religioossed
rituaalid kinnitavad religiooni peamisi põhimõtteid. Rituaalid aitavad
inimestel üle elada pöördelisi aegu, pakuvad turvatunnet.

Tähtis on, et rituaali osad oleksid
inimestele tuttavad, rituaalides ei ole üllatusmomenti. Olgu inimesed kui tahes
materiaalse mõtlemisega, kerkivad nende ette aeg-ajalt ikkagi ka
eksistentsiaalsed küsimused, ebakindlus jne. Kriisiolukordadest ei pääse keegi
ja just siis tulevad appi rituaalid.

Muusika on kirikurituaali üks osa, mõni
muusikapala võib ise riituseks saada. Rituaali toimetaja vastutus on väga suur,
rõhutas Haamer.  Rituaalide muutmisse
peab suhtuma  ettevaatlikult, muutused ei
tarvitse head tulemust tuua. Liturgilised uuendused võivad inimeses hoopis
segadust esile kutsuda. Inimene otsib rituaalist turvalisust, ta peab olema
selles osaleja, vaatleja roll siia ei sobi. Naatan Haamer kutsus üles tegema
nii, et rituaalid oleksid ikka inimest toetavad ja kõigi vajadusi arvestavad.

Tiiu Pikkur