Õppekäik kirikusse ehk  ilus algus jõuluajale

Lapse jaoks on loomupärane uskuda muinasjuttudesse ja võlukunsti. Metsad ja puutüved on täis trollide ja päkapikkude elupaiku. Haldjad ja inglid lendavad õhus ja kaitsevad meid kurja eest. 

Siiralt ja loomulikult võivad lapsed rääkida kohtumisest jõuluvanaga ning sellest, kuidas ingel talle kindasse puges ja külmast kangeid sõrmi soojendas.

Jõuluaeg on imede aeg. Kust mujalt me jõuluimet otsida võiksime kui mitte kirikust?

Esimese advendi paiku käisid 5–7aastased Rabarübliku lasteaia lapsed Nõmme Rahu kirikus, et saada teada rohkem advendiajast, kirikust, jõululapse sünniloost ja vastust küsimustele, miks jõuludel üksteisele kinke tehakse.

Selline õppekäik kirikusse on ilus algus jõulude ootamisele. Veel enne, kui algab päkapikkude ja kinkide sadu, on paras aeg korraks mõelda, mida me tähistame ja kust see komme alguse on saanud.

Paljude laste jaoks on kirikusse minek esmakordne. Siin on hea võimalus lasta rüblikutel kirikut uudistada ja tekkinud küsimustele vastata. Tihti ei tule täiskasvanud selle peale, mis küsimusi võib sakraalhoone lapses tekitada. On ju seal palju maale, põnevaid turnimisi ootavaid kohti, küünlaid ja riste.

Juba kirikusse sisenedes õpitakse ära, et mütsi poisid kirikus ei kanna. Sealt edasi istutakse pinkidesse, kuulatakse orelit, uudistatakse altarit ja vaadeldakse kantslit. Küsimused risti ja kiriku seose kohta on vast kõige sagedasemad. Mõni tihedam kirikus käija võib uurida ka tekstiilide värvi ning õpetaja riietuse kohta.

Kui kirikuõpetaja on lastele jõululapsest rääkinud, Piiblit ja seintel olevaid maale tutvustanud, siis on juba paljudele küsimustele vastused käes.

Edasi võime üheskoos mõned jõululaulud laulda.

Et külla minnes ikka midagi kaasa võetakse, see on puhas viisakus. Nii ongi lapsed meisterdanud ehteid, mis hakkavad jõulude ajal kiriku kuuske kaunistama.

Et advenditunne ka kodudeni jõuaks, annab õpetaja kaasa kirikus põlenud advenditule – selle viime lasteaeda, et õhtul kodude laternatesse tuli edasi jagada.

Lasteaiast koju minnes on lastel käes põlevad laternad ning nii mõnigi laps mäletab kirikuõpetaja kutset jõululaupäeval kirikusse tulla.

Ja miks nad ei peaks tulema, kui jõulupuul ripuvad nende endi meisterdatud ehted ja kiriku muinasjutuline salapära vajab edasi uurimist.

Piia Aasmäe, 

Rabarübliku lasteaia õppealajuhataja