Piirissaarel elustusid kooliajamälestused

Laupäeval, 31. juulil käisin Piirissaares. Õieti pidi minema Räpina koguduse õpetaja, aga kuna Urmas Nagel on haige, siis sain võimaluse mina teda praostina asendada. Kohalik kogukond on ise väga huvitatud ja kutsub vaimulikku mandrilt kord aastas surnuaiapüha läbi viima. 

Sõitsin koos organist Kristiina Nageliga Laapsaare sadamast praamiga, mis mandrit saarega ühendab regulaarselt, sõit kestis tunnikese. See oli meeliülendav elamus. Muu hulgas tuli meelde, et viimati külastasin saart põhikooli päevil, mil minu klassijuhataja korraldas ekskursiooni Tartust Pihkvasse mööda Emajõge laevaga Vanemuine, mille raames me ka Piirissaart külastasime. Nüüd aastate möödudes oli tõeline rõõm toonaseid mälestusi värskendada. 

Meid oli sadamas vastu võtmas kogu sündmuse organiseerinud kohalik, 85aastane Kalju Sakk, kes hoiab kohalike luterlaste vaimulikku teenimist oma südameasjaks. Kalmistu on pisike, umbes paarsada ruutmeetrit. Värskelt oli rajatud uus kantsel. Huvilisi oli koos paarikümne ringis, pooled olid koos meiega mandrilt tulnud. Kuna teenistus toimub aastas korra kalmistupüha raames, siis toimus see koos armulauaga, millest võtsid osa sisuliselt kõik koosviibijad. 

Urmas Nagel on Räpina õpetajana alustanud Piirissaarel käimist 2001. aastast. Kalju Sakk on seisnud hea, et need teenistused toimuksid.

Saarel ei ole põliselanikke palju. Kalmistuid on aga mitu, mis annab tunnistust päris kirevast ja rikkast usuelust. On luterlik surnuaed, õigeusu ja vanausuliste oma. Huvitav fakt on ka see, et kohaliku õigeusu kiriku, mis kuulub Konstantinoopoli alluvusse, lasi omal ajal oma kuluga rajada Eesti president Konstantin Päts. Liigutavaks faktiks oli, et meie kalmistupüha alguses helistati sellest õigeusu kirikust kella. Kella lõi Kalju Saki vend.

Täna selles kirikus teenistusi ei peeta, kuna kohapealsed venelased kuuluvad Moskva alluvuses olevasse kirikusse. 

Pean oluliseks, et Võru praostkonnal jätkuks südikust edaspidigi Piirissaare luterlasi mitte maha jätta. Loodan, et Räpina õpetaja saab tulevikuski saarele sõite teha. Piirissaarlased väga hindasid seda teenistust. Tunnustan nende entusiasmi, mida ei ole alati mandril kohata.

 

 

 

 

Üllar Salumets,

Võru praostkonna praost