Osta raudteejaam, kõrts, mõis või pastoraat

Gustav Suits ütles kord, et saagem eurooplasteks, aga jäägem eestlasteks. Mitukümmend aastat linnas elanud, käis mu kadunud isa aeg-ajalt müügil olevaid talukohti vaatamas. Aeg on edasi läinud, aga vahel mõtlen, et oma maalapil songimine on mulle vereringesse sisse kirjutatud. Unustan end vahel kinnisvaraportaali lehitsema ja mõtteid mõlgutama. 

Ühtpidi on see kindlalt aja raiskamine, aga võib-olla leiab kinnisvarast kui indikaatorist viiteid laiematele protsessidele. On ka lihtsalt põnev, sest müügil olev objekt võib olla osake ajaloost. Nii saab Pärnumaal osta kunagise Uulu kiriku, Virtsu jaamahoone või Sooküla koolimaja, Tartumaal aga üle 200 aasta vana Kodavere pastoraadi.

Just viimane lisaks nükkega, et ühes Peipsiääre koguduses oli jumalateenistuse ajal kiriku uks suletud, vallandas minus huvi otsima seoseid, mis võiksid heita valgust tulevikku. Kas see pilt rõõmustab või mitte, on iseasi. 

Kodavere kogudus ehitas paarsada aastat tagasi toredate kahhelkividest ahjudega suure pastoraadi. Muide, Kodavere kirik on ehitatud priitahtlike annetustega. Praegu Peipsiääre valda kuuluv pühakoda, mida esmakordselt mainiti 1342 (praegune kirikuhoone on sellel kohal neljas), on üks neljast luteri kirikust vallas. 

Lisaks on vallas veel seitse pühakoda, põhiliselt on need vanausuliste palvemajad. Pärast haldusreformi elab piirkonnas viis ja pool tuhat elanikku 652 ruutkilomeetril. Luteri koguduste liikmeid kokku on neli ja pool sada, see on natuke vähem kui kümnendik elanikkonnast.

Piirkonna müügikuulutusi kokku lugedes oli nende arv 22, mis on päris väike. Täpsustuseks – korterikuulutusi ma ei vaadanud. Nähtu põhjal eeldan, et piirkonna elanikud on üsna paiksed. Mis seal salata, ametitalitustes on kõige suurem osakaal matustel, viimased kümme aastat on koguduste tegemistest märgitud põhiliselt matuseid. Mitte küll ainult, see oleks selge liialdus. 

Varal on peetud laste- ja noortetunde, peale Alatskivi koguduse jagatud leeriõpetust, ent kas see on koguduse püsimajäämiseks piisav? Viie viimase aasta jooksul on kolmandik liikmesannetajatest kadunud. Kas praegused 30 liikmesannetajat Alatskivil ja Varal tagavad koguduse püsimise? Imed sünnivad iga päev ja tahaks loota, et ka seal, Peipsiäärel. 

Sarnane olukord on Pärnumaal Tõstamaa ja Audru osavallas, sest sealgi on õigeusu kirikul suur osakaal. Audrus on elanikke pisut rohkem kui Peipsiääre vallas, pindala aga on väiksem. Tõstamaa osavallas on elanikke Peipsiääre vallaga võrreldes neli korda vähem, kirikuid aga viis, neli neist õigeusu alluvusega, lisaks kaks Audru osavallas.

Kui ma tagasi pöördun kinnisvara teema juurde, siis ei hakanud ma kuulutusi kokku lugema. Nagunii oleks lugemisega sassi läinud. Elanikkond on muutuvam, ent siingi jätkub koguduste liikmeskonna kahanemine. Pilt laste- ja noortetöö viimase kümne aasta vaatenurgast on kurvastav. Tuleb tõdeda, et inimeste harjumused on muutunud. Otsitakse mugavusi ja liikumine seda pakkuva elukeskkonna poole jätkub. Oleme koroonakriisi olukorras otsinud töö jätkamiseks uusi lahendusi, aga paljude koguduste kodulehtedel on aeg juba mitme aasta eest seisma jäänud. 

 

 

 

 

Rita Puidet,

toimetaja