Varem või hiljem tabab enamikku meist
seletamatu kihk pakkida hädavajalik seljakotti ning pühkida mõneks ajaks
kodumaa tolm jalgadelt – näha kas või korraks neid võõraid paiku, mis oma
tundmatuses meid ühtaegu hirmutavad ning erutavad.

Retke usumaale juhtis perekond Schümersid.

14. oktoobri hommikul pakkisin minagi
hädavajaliku seljakotti, et veidi osa saada sootuks omapärasest reisist –
reisist usumaale. Kaks päeva toimus Põltsamaa pastoraadis hariv ja intensiivne
kursus nendele koguduste töötegijatele, kes tahaksid sarnast reisi ka oma
koguduses korraldada.

Teeviit otsijatele 

Elame kõrvuti paljude inimestega, kes on
võib-olla juba kaua igatsenud Jumala puudutuse järele või püüdnud vastuseid
otsida mitmesugustele religiooniga seotud küsimustele. Seminar «Reis usumaale»
ongi mõeldud nendele, kes on rohkemal või vähemal määral kirikust huvitatud
ning tahaksid omandada elementaarseid teadmisi kristluse kohta. Samuti
oodatakse seminarile neid, kes on kogudusest mingil põhjusel eemaldunud või
kirikus koguni pettunud ja püüavad nii iseendas kui ka Jumalas selgusele jõuda.

Seminari projekti on välja töötanud kümme aastat
tagasi dr Burghard Krause ning Eestisse on see jõudnud tänu E.E.L.K. Saksamaal
tegutsevale vaimulikule Merike Schümers-Paasile ja tema abikaasale Michael
Schümersile, kes samuti vaimulikuna mitut kogudust teenib.

Olulistest teemadest iseendast lähtuvalt

Nädalavahetusel Põltsamaal toimunud
koolituse viisid läbi just nemad, tutvustades seminari ning andes olulisi
näpunäiteid selle läbiviimiseks ja õnnestumiseks. Tulevased reisijuhid
tegelesid kaks päeva väsimatult teadmiste kogumise ning diskussioonide ja
vestlustega.

Seminar koosneb seitsmest kokkusaamisest
ehk reisist, kaheksandal korral tullakse kokku selleks, et osaleda ühisel
lõpujumalateenistusel. «Reis usumaale» viiakse kogudustes läbi tavaliselt kolme
kuni nelja nädala jooksul. Selle käigus käsitletakse inimese elu ja usku
puudutavaid teemasid, mida püütakse seletada kristlikust maailmapildist
lähtuvalt. Kõik teemad tuginevad üksteisele, seega on oluline püüda
järjekindlalt osa võtta kõikidest reisietappidest.

On loomulik, et usuküsimustele mõtlemine
võib mõnikord tekitada inimestes hirmu, võõristust ning ebakindlust. «Reis
usumaale» võimaldab näitlike materjalide ja vestlusringide abil seostada
käsitletavaid teemasid inimese isikliku elu ja kogemustega ning seeläbi
Jumalale ligemale viia neid, kes Teda otsivad või umbusaldavad.

Suhe Jumalaga ning osadus üksteisega

Tegemist ei ole piiblitunni ega
faktiteadmisi jagava loenguga, vaid justkui ühise rännakuga usulise mõistmise
teel, kus kedagi ei sunnita midagi uskuma ega pikemalt mõtlemata omaks võtma.
Tähtis on hoopis see, et seminarist osavõtjad hakkaksid ise olulistele
küsimustele mõtlema ja neid analüüsima.

Seetõttu moodustatakse kohe vestlusgrupid,
mis püsivad kursuse lõpuni muutumatus koosseisus. See võimaldab osalejatel
jõuda usalduseni üksteise vastu, muutuda julgemaks oma mõtteavaldustes ning
tunnetes, samuti kogeda ühist osadust ja tuge.

Seminar käsitleb usku kui suhet Jumalaga
ning usaldust Tema vastu. Püütakse leida ka põhjuseid, mis seda suhet ja
usaldust lõhestavad ning inimest oma loojast eemalduma sunnivad – mõnikord
tuleb hämmastunult nentida, et põhjused võivad peituda palju lähemal, kui me
arvatagi oskame.

Seminari käigus võib ilmselt jõuda nii
mõnegi valgustava äratundmiseni, isikliku kogemuseni – iga reisi jooksul
läbitud peatus avab tee järgmisele avastusele. Inimese osaks jääb vaid süda
avatuna hoida, et läbielatud kogemus ei tuhmuks – oluline on ju peale
kristlaseks saamist selleks ka jääda.

Põltsamaal toimunud koolitus andis kõigile
kindlasti palju mõtlemisainet. Loodetavasti jätkub reisijuhtidel jõudu ning
abilisi selleks, et leida oma kodukohas huvilisi, kellega üheskoos viljakas
reis usumaale ette võtta, ühendamaks otsijaid ning eksinuid.

Anna-Liisa Vaher