Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Piibli uue tõlke ettevalmistamist alustatakse ühispöördumise allkirjastamisega

/ Autor: / Rubriik: Arvamus / Number:  /

Tallinna Vanalinna täiskasvanute gümnaasiumi hoone. Koht, kus trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel. Erik Salumäe.

Rahvastikuminister Riina Solman ütles 18. detsembril 2019 sõnavõtus Pirita kloostris Eesti Kirikute Nõukogu jõulueelsel palvusel: „Olen veendunud, et emakeelse Piibli tõlkimisest ja väljaandmisest peab saama meie üldrahvalik ettevõtmine, millel aitavad ühiselt teoks saada nii kirikud, riik kui kõik need inimesed, kellele on oluline eestikeelne kirjasõna ja pühakiri. /…/ Olen nii kristlase kui Eesti Vabariigi rahvastikuministrina rõõmus, kui võiksime juba järgmisel aastal jõuda laiapindse koos­töökogu moodustamiseni, mis hakkab ette valmistama uue eestikeelse juubelipiibli välja­andmist.“

Alates selle aasta kevadest on Eesti Piibliselts, Eesti Kirikute Nõukogu ja siseministeerium teinud ühiselt ettevalmistusi, mil­le tulemusena pannaksegi 30. septembril EKNi liikmes­kirikute, teiste ühenduste ja institutsioonide ühisdoku­men­di allakirjutamisega Tallinna Vanalinna täiskasvanute güm­naasiumi ruumes alus eestikeelse Piibli uue tõl­ke ettevalmistamise ja välja­and­mise protsessile. 

Sündmuse toimumise aeg ja koht ei ole juhuslik. Kiri­kud, piibliseltsid ja paljud tei­sed organisatsioonid on kuu­lutanud käesoleva aasta rahvusvaheliseks piibliaastaks, et tähistada ühiselt 1600 aasta möödumist püha Hieronymuse surmast. Püha Hieronymus tõlkis originaalkeeltest ladina keelde täispiibli Vulgata. See tõlge oli kuni 20. sajandini läänekiriku pühakirja stan­dar­diks. 30. september ongi püha Hieronymuse surma-aasta­päev.

Tallinna Vanalinna täis­kas­­­va­nute gümnaasiumi hoone moo­dus­tas algselt Püha Mii­kaeli kloostri põhjatiiva, kus paiknes kloost­ri majapidamine. Eesti­keel­se Piibli ajaloos on sellel hoo­nel aga ajalooline roll perioodist, mil seal aastatel 1633–1828 tegutses trükikoda – just seal trükiti 1739. aastal esimene eestikeelne Piibel.

Ühisdokumendina all­kir­jas­tatavas pöördumises ees­ti rahva poole kinnitavad ki­ri­kute, riigi, omavalitsuste, üli­koolide, mäluasutuste ja teis­te ühenduste esindajad ühi­selt kohustust tagada uuel aastatuhandel pühakiri eesti rahvale parimas eesti keeles, mis meid kõiki kõnetab. 

Pöördumises kutsutakse kogu Eesti rahvast piiblitõlke toetamises osalema ning se­da oma toetuse kaudu väär­tus­tama, et meil valmiks lä­hi­aastatel Piibli nüüdisaegne tõl­ge, et taastada ja tugevdada sa­janditele vastu pidanud si­det Piibli kui meie ühe kul­tuuri­allika ning eesti rahva mõtete, sõnade ja tegude vahel.

Ühisdokumendi alla­kirju­tamisele järgneb juubelipiibli koostöökogu esimene koos­olek. Laiapõhjaline koos­töö­kogu saab olema Ees­ti Piib­liseltsile ja sel­le juures tegutsevale piibli­tõl­ke­ko­mis­jonile toeks uue piib­li­tõlke ettevalmistamisega seo­tud praktilistes küsimustes.

30. septembril kell 11 alga­vast ühispöördumise alla­kir­jutamisest teevad veebis otse­ül­ekande Postimehe portaal ja Pereraadio Pildiraadio. Kell 18 Tallinna Metodisti Kirikus toimuva kontsert-jumala­tee­nis­tuse, kus Credo-Allika kam­mer­koori ettekandes tuleb esitamisele heliteos „Loomisest lootuseni“ (autorid Piret Rips-Laul ja Leelo Tungal), kannab veebi vahendusel otse üle Pereraadio Pildiraadio.

 

 

 

 

Erik Salumäe,

Eesti Kirikute Nõukogu meediatöö projektijuht