In memoriam

Juhan Peegel 19.V 1919–6.XI 2007
Suurmees on läinud puhkama. Suurmees, kelle jäljed on sügaval Eesti kultuuri- ja ajakirjandusloos ning tervete ajakirjanike-põlvkondade südameis. Tal on, millest puhata.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Juhan Peegel lahkus meist 6. novembril 2007 oma 89. eluaastal. Viljakas teadlane, kirjanik, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu linna aukodanik ja Riigivapi IV klassi ordeni kavaler – need on tema pika töötee tähised. Helge ja tagasihoidlik inimene, osavõtlik ja tundlik kolleeg, särav õpetaja, hea sõber – need on tema tähised inimeseks olemise teel.
Juhan Peegel sündis Saaremaal Reina külas 19. mail 1919. aastal. Pärast Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetamist algas tema ajakirjanikutee, esimeseks töökohaks sai 1938. aastal ajaleht Meie Maa. Järgmisel aastal astus noor mees Kaitseväkke, plaanides aasta hiljem ülikooli astuda. Väeteenistuses tuli aga olla kuus aastat ja teha läbi II maailmasõda Eesti laskurkorpuses. Ülikooliõpingud eesti keele ja kirjanduse erialal algasid alles pärast sõda 1946. aastal. Töötades õpingute kõrvalt ajalehe Edasi toimetuses oli loomulik, et pärast ülikooli lõpetamist 1951. a jätkas ta ajakirjanikuna samas ajalehes. Õpinguaastatel alustas Juhan Peegel ka kirjanduslike katsetustega, mis ilmusid Loomingus.
1952. aastal sai Juhan Peeglist Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ning õppejõud. 1954. aastal kaitses ta kandidaaditöö eesti vanade rahvalaulude morfoloogiast. Uurimis- ja õppejõutöö kõrvalt avaldas Juhan Peegel hulgaliselt keele- ja kirjanduskritiikat ning publitsistikat, milles üha suuremat osa hakkas etendama Eesti ajakirjanduslugu.
Tollase eesti keele kateedri vanemõpetaja Juhan Peegli algatusel loodi kateedri juurde 1954. aastal ajakirjanduse eriharu, millest aastakümnete jooksul kasvas Eesti ajakirjanduse õpetamise ja uurimise keskus.
1973. aastal kaitses siis juba dotsent Juhan Peegel Moskvas doktoriväitekirja Eesti ajakirjanduse vanemast ajaloost ja sai 1975. aastal doktorikraadi. Aastatel 1978–1986 juhtis professor Juhan Peegel TRÜ ajakirjanduskateedrit, 1987. aastast töötas konsultantprofessorina ja alates 1993. aastast oli emeriitprofessor.
Teadlasena pani Juhan Peegel aluse Eesti ajakirjandusloo uurimisele ja publitseerimisele, kasvatades terveid põlvkondi ajakirjanikke Eesti kultuuri-, keele- ja ajakirjandusloo toel. Tema väitekirja aluseks olnud väike raamat «Eesti ajakirjanduse algus 1766–1857» (1966) kasvas õpilaste ja kolleegide kaastööl kollektiivseks kogumikuks «Eesti ajakirjanduse teed ja ristteed» (1994), mis hõlmab ka aastakümnete jooksul tudengitöödesse talletatu.
Juhan Peegli kui teadlase teiseks suureks armastuseks oli eesti rahvaluule. Tema suurimad tööd selles vallas on viieosaline sõnaraamat «Nimisõna poeetilised sünonüümid eesti regivärssides» (1982–991) ja (2004) ja «Eesti vanade rahvalaulude keel» (2006).
Kirjanikuna on Juhan Peegel andnud unustamatu sõjaraamatu «Ma langesin esimesel sõjasuvel», H. D. Rosenstrauchi «tahedad vahelugemised», Saaremaast inspireeritud lühiproosa kogumikud, valikkogu «Tuli koduaknas».
Suur töömees on oma töö teinud ja jätnud selle meile kõigile. Tänu talle selle eest.
Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Tartu Ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia
Juhan Peegel saadeti viimsele teele pühapäeval, 11. novembril Tartu Ülikooli aulast ja sängitati Raadi kalmistule.