Kirikud järgivad eriolukorra reegleid

Ehkki kirikuelu puudutavaid kriisiaegseid piiranguid on mõni vaimulik ka kritiseerinud, peetakse neist politsei hinnangul üldiselt kinni.

Mitmes maailma riigis on COVID-19 epideemia levikule olulisel määral kaasa aidanud usulised kogunemised. Seetõttu pole üllatav, et ka Eesti valitsus otsustas juba eriolukorra alguses teiste rahvakogunemiste kõrval ära keelata ka avalike jumalateenistuste ja kirikukontsertide pidamise.

Pühakodasid võib avatuna hoida üksnes isiklike külastuste tarbeks, ametitalituste pidamine on lubatud aga ainult vältimatutel juhtudel. Kirikus tuleb lähtuda samadest nakkusohu vältimise nõuetest nagu mujal ühiskondlikes ruumides. Muu hulgas peab teistest inimestest hoiduma vähemalt kahe meetri kaugusele, välja arvatud juhtudel, kus seda pole mõistlikult võimalik tagada. 

Lähem info kriisiaegsete kirikuelu puudutavate kitsenduste kohta on leitav aadressil https://www.kriis.ee/et/pulmad-matused-kirik-ja-jumalateenistused.

Vastakad reaktsioonid

Üldiselt on piirangud leidnud kirikute juhtide ja liikmete seas mõistmist. Kristlikes väljaannetes ja sotsiaalmeedias on siiski aeg-ajalt juhitud tähelepanu reeglite jäikusele. Näiteks ei tohi avalikke jumalateenistusi põhimõtteliselt pidada isegi suurde pühakotta kogunenud paarile üksikule inimesele, kes üksteisest eemale hoiavad.

Kõige teravamalt on kehtestatud piiranguid kritiseerinud Karja koguduse õpetaja Veiko Vihuri, kes veebiajakirjas Meie Kirik ilmunud arvamusloos rõhutab muu hulgas: „Ilmalikul võimul ei ole õiguspärast meelevalda kiriku jumalateenistusliku elu üle ja Jumal kutsub meid tungivalt oma sõna ja sakramendi juurde ka hädaaegadel.“ 

Politsei on rahul

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk kinnitab siiski, et usuühendustega seoses on olukord olnud politseitöö seisukohast väga rahulik. Tõsi, tähelepanelikelt kodanikelt on saadud kümmekond vihjet, et mõni kogudus ei pidavat reeglitest kinni. Enamasti on need kontrollimisel siiski osutunud alusetuks. Paaril juhul jagati kiriku juures abipakke, kuid seejuures hoiti kenasti ohutut vahemaad ja probleeme ei olnud. 

On siiski olnud ka mõned tõsisemad vahejuhtumid. Nimelt avastas politsei kord vihjet kontrollima minnes, et ühte Harjumaa pühakotta oli kokku tulnud tervelt poolsada kirikulist. „Pastor oli seda meelt, et kriisiolukorras on vältimatult vajalik inimestel niimoodi kokku tulla ja üheskoos riigi eest palvetada,“ selgitab Virk. Koguduse poolt lubati, et tulevikus selliseid kogunemisi enam ei korraldata.

Teisel korral avastas politsei, et suurem seltskond oli kogunenud ühte Lääne-Eesti kirikusse. „Kõigil olid küll maskid ees ja kindad käes, ent selgelt püüti oma kogunemist ja tegevust varjata, kuna eelnevalt ust ei tahetud avada ja telefonile keegi ei vastanud,“ kirjeldab Virk. Patrull edastas info kohalikule politseikaplanile.

Veel ühes Lääne-Eesti kirikus leidsid vihje peale kohale sõitnud politseinikud pühakojast palvuseks kokku tulnud 30 inimest. Korraldajale selgitati eriolukorra nõudeid ja rahvas läks laiali. Politsei paneb kirikuinimestele südamele, et piirangud pole kehtestatud ei politsei, meditsiinitöötajate ega kellegi kolmanda pärast, vaid ohtliku viiruse leviku tõkestamiseks. Palvetada soovitatakse inimestel kodus, jumalateenistust jälgida aga telerist või veebist.

Rain Soosaar