Kirik kui teenäitaja

Isegi misjonipühal valitsenud heitlik ilm ei saanud rikkuda head üldmuljet uuest katusest – jumalakojast avaneb ilus vaade igal ajal.

Misjonipühapäeval, 23. oktoobril tänati Paistu Maarja kirikus kõiki, kes aitasid pühakojale peale uue katuse. Jaanuarikuise tormi kahjustused on nüüdseks ajalugu.

Tänu Riigi Muinsuskaitseametile ja umbes kuuekümnele annetajale, kelle hulgas oli nii asutusi kui ka eraisikuid, sai Paistu kirikule kvaliteetne uus katus. Ehitusmehed OÜ Wunibaldist, neli puu- ja neli plekkseppa pidid lisaks tormikahjude likvideerimisele vahetama välja ka eelmise katusepanija halva  töö. «On ime, et kiriku katus üldse püsis,» näitas koguduse õpetaja Raivo Asuküla uuendatud sarikaid. Paistus tegid katusevahetuse keeruliseks just pehkinud sarikaotsad, mis vajasid vahetamist. Ega kõrge viilkatuse plekiga katminegi lihtne olnud.

Toetajate toel

Muinsuskaitseameti pühakodade riiklikust programmist eraldatud pooleteise miljoni krooniga said parandustööd tehtud: katus särab kaugele nagu muiste. Lisaks korjati annetustest pool miljonit krooni, millega taastati pikihoone aknad ja väikesed vitraaþid ning fotode järgi ka altari taga olev vitraaþ. Samuti kohendati orelit.

Tänujumalateenistusel helises orel võimsalt organist Helve Tähise käe all, lisaks laulis Paistu naisansambel. Viljandimaa praosti kt Rein Schihalejev toonitas oma jutluses halastuse ja tänumeele suhet. Mõjuva seiga pani pihikõnesse aga õpetaja Raivo Asuküla, kes rääkis eakast annetajast Juhan Tederist. «Ma olen kõik oma elus saanud Jumalalt,» vahendas Asuküla 90aastase mehe sõnu, «nüüd tahaksin ma kasvõi natukene tagasi maksta, annetades kirikule jumalariigi tööks.»

«Ma olen kindel, et katus kindlalt peal püsib,» ütles õpetaja Raivo Asuküla tehtut vaadates. Tema sõnul tööd kirikus aga niipea ei lõpe, sest raskes olukorras on nii suur torn kui külgtornid. Asuküla loodab edaspidisele koostööle Muinsuskaitseametiga, küllap saavad ühel päeval needki probleemid lahenduse.  

Uuenev vana kirik

Paistus Maarjale pühendatud esimese kivikiriku ehitusaeg jääb oletatavasti 13. sajandi lõpuveerandisse. Algsest pikihoonest on alles seinad ja kooripealne võlv. 1866 valmis praegune läänetorn. Lõplikult pseudogootiliku välis- ja siseilme sai jumalakoda 1876. aastal. 1997. aastal taastati 44meetrise torni tipp ja kullati üle kukk ning 2003. aastal vahetati välja 1982. aastal halvasti pandud plekk-katus.

«Paistu» kirik ja kihelkond saanud oma nime sellest, et see kihelkonna kohd, kus kirik seisab, õige kaugele ära paistnud. Juba vanal ajal nähdud Paistu kiriku torni kaugele Lääne mere peale vastu päikest hiilgavad, nii sama ka Pärnu alla mere lahde ja Eesti vanad meremehed tarvitanud seda sagedaste omale tee juhiks, sest siis ei olnud veel Tuletornisid, nagu nüüd. Selle järel olla siis seda kirikud «Paistu» hakatud kutsuma.

Kristel Neitsov