Ühisel meelel eestlasi teenimas

Selle aasta 10. juunil allkirjastasid peapiiskop Andres Põder ja peapiiskop Andres Taul Torontos deklaratsiooni, milles nad kutsuvad «Eesti luterlikke kogudusi terves maailmas ühtsusele, üksteisest hoolimisele ja armastusele».

Pikk teenistusaeg Ameerika Ühendriikides viis Heino Nurga tihti ka Eesti Suursaatkonda Washingtoni osa võtma seal toimunud kultuurisündmustest. Foto: Sirje Semm

1990ndate aastate algul alanud kohtumised Kodu- ja Välis-Eesti kirikujuhtide vahel kandsid kirikute ühendamise eesmärki. 1993. aastal moodustati Stockholmis ka ühendamise nõukogu, kes deklareeris küll töö suurust ja esmakordsust, «kuid loodab esilekerkivate küsimuste lahendamist». Kahjuks ühtsuse taastamine takerdus, kuni sel suvel seoses peapiiskop Tauli ametissevalimisega taas päevakorrale kerkis.
Kahte kirikut on aga juba üle kümne aasta ühendanud vaimulikud, kes on teeninud eestlasi Eestis ja erinevais maailma paigus, kus suuremad eestlaste kogukonnad. Alljärgnev ülevaade püüab anda väikest läbilõiget sellest.
Kaunis Californias
Mitmed eesti kogudused välismaal vaatavad juba ammu Eesti poole, lootuses siit endale vaimulik leida. Baltimore’i-Washingtoni Markuse koguduse ajaleht Meie Kirik kirjutab 2007. a mihklikuu numbris, et «alalise pastori toomine ei ole meil seni õnnestunud, vaatamata 5 kuud kestnud püüetele koostöös EELK konsistooriumi ja praost Thomas Vagaga».
Üheksa aastat tagasi oli Eestist vaimulikku saada palju kergem. Los Angelese kogudus sai toona endale õpetaja valida kuue kandidaadi seast. Valituks osutus Kanepi koguduse õpetaja Jüri Pallo (44). Õpetaja Pallo esimene Ameerika-kogemus jääb aga aastasse 1992, mil ta New Yorgi eesti koguduse stipendiaadina ja õpetaja Rudolf Kiviranna kutsel viibis üheksa kuud koos perega USAs eestlasi teenides.
Los Angelese koguduse õpetajaks seati Jüri Pallo 5. märtsil aastal 2000. Tänaseks on pere end võõrsil sisse seadnud. Pallode pere vanemad lapsed Mari Liis, Maarja ja Martin käivad kohalikus koolis ja on sulandunud võõrkeelsesse keskkonda. USA sünnijärgne kodanik, noorem poeg Robert olevat aga pere kõige suurem eestlane, kes leiab kõik eestikeelse hea olevat. Pereema Kaie juhatab koore ja teenib kogudust organistina. Jüri Pallo on öelnud, et kui ta jääb Ameerikasse, siis lõpuni. «Kui tulen tagasi kodumaale, siis
saan veel midagi Eestis teha, sest vanus on selline piiri peal…»
Kümme aastat kogemust
Pikema Ameerikas viibimise kogemusega on Valga koguduse õpetaja Heino Nurk (48), kes lahkus Eestist kümmekond aastat tagasi seoses magistriõpingutega. Et kaasmaalasi aidata, nõustus ta Baltimore’i, Washingtoni ja Seabrooki koguduste teenimisega. Lisaks käis ta aeg-ajalt ka Clevelandi kogudust teenimas.
Heino Nurk naasis kodumaale viimaste jõulude ajal. Kodumaale tagasipöördumise plaane pidas ta enda sõnul mitu aastat. «Kui korra oled aga kaugele maale läinud, siis tundub seal nii palju kasutamata võimalusi, on üsna raske neist loobuda ja võtta ükskord süda rindu ja öelda, et nüüd ma lähen,» on ta öelnud selle aasta Eesti Kiriku 3. numbris. Tagasipöördumist peab ta ainuõigeks sammuks, sest lisaks kogudusele on tööpõld, mis üht kõrgelt koolitatud hingehoidjat Eestis ees ootab, suur ja lai.
EELK tunneb aga ka vastupidist liikumist. Nii on alates 1992. aastast Eestis elanud ja alates 1995. aastast Püha Vaimu kogudust teeninud õpetaja Gustav Peeter Piir (46), kes on teoloogilise hariduse omandanud USAs ja Kanadas, ordineeritud piiskop Karl Raudsepa poolt 1988. aastal Kanadas. Enne Eestisse tulemist on ta teeninud Toronto Peetri ja Vancouveri Peetri koguduses.
Väliseesti koguduste teenimise kogemus on tänaseks ka assessor Tiit Salumäel (55), kes 2006. aastal teenis Kanadas Vancouveri kogudust ja 2007. aastal USAs Baltimore’i, Washingtoni ja Seabrooki kogudusi.
Eestis sündinud, Tartu ülikooli kunstiajaloolasena lõpetanud, kultuurimälestiste eksperdina ning Tallinna Peeteli koguduses töötanud Nelli Vahter (52) asus 1998. a augustis õppima Minnesota luterlikku seminari magistrantuuri laste- ja noorsootööd. 17. mail 2003 ordineeriti ta USA Chicago ja Esimese praostkonna vikaarõpetajaks. On teeninud E.E.L.K. Minneapolise ja Chicago kogudusi.
Torontos on tööd
Üsna järjepidevalt on abiõpetajat vajanud peapiiskop Andres Tauli poolt teenitav Toronto Peetri kogudus. Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga (33) oli esimene nn välislähetuses käija. Tema teenis Toronto Peetri kogudust ja Kanada praostkonda 1999. a märtsist 2000. a jaanuari keskpaigani. «Kaks jumalateenistust kuus oli Peetris, üks Vana-Andreses ja üks kusagil mujal praostkonnas. Lisaks oli ka St Catharinesi kogudus kaks korda kuus (kui kohal olin).»
Peale Jaan Nuga on Torontos umbes aastasel lähetusel Eestist käinud vaimulikud Arho Tuhkru, Rein Schihalejev, Jaan Tammsalu, Ants Tooming, Mart Jaanson, Joel Luhamets ja Marek Roots.
Kohe-kohe, kui viisaasjad korda saavad, lahkub Eestist peapiiskop Taulile appi Toronto Peetri kogudust teenima Arho Tuhkru (33), kel ka eestlaste välismaal teenimise hea kogemus. Kanadas on ta olnud mitu korda: 2001. a maist 2002. a juunini (Ontario, Toronto Peetri kogudus, ka praostkond); 2006. a jaanuarist juunini (Briti Columbia, Vancouveri Peetri kogudus).
Torontos on sealses eestlaste usuteaduse instituudis seminare käinud pidamas õpetaja prof dr Tarmo Kulmar (57). Kanadas on lühiajaliselt viibinud õpetaja Enn Auksmann (37) ja õpetaja Jaanus Jalakas (45), kes vahetasid õpetaja Hannes Aasaga Hamiltonist kogudusi.
Väljaõppel Toronto lähedal Camp Bordenis on viibinud Eesti kaitseväe kaplanid ja osalenud samal ajal jumalateenistustel Peetri ja Vana-Andrese kirikuis. Viimati käisid seal kaplanid Tõnis Kark (29), Meelis Rosma (28) ja Silvester Jürjo (28).
Nimekirjast kustutatud
Õpetaja Kalle Kadakas (46) lahkus Eestist Toronto Vana-Andrese koguduse teenistusse kaks aastat tagasi. Tänaseks on ta otsustanud elama asuda Kanadasse ja taotleda nn landed immigrant’i staatust. Selle aasta aprillis kustutati konsistooriumi otsusega Kalle Kadakas EELK vaimulike nimekirjast.
Sama saatus tabas ka 2003. aastal ordineeritud õpetaja Pille Heckmann-Talvarit (46), kes lahkus Eestist 2004 ja abiellus Saksamaal.
Selle aasta 30. märtsist on Kalle Kadakas E.E.L.K. Kanada praostkonna nõunik ja 28. maist Kanada Evangeelse Luterliku Kiriku Ida Sinodi vaimulik. Kalle Kadakas selgitab topeltkuuluvust sellega, et «enamikul siinsetest eestlastest on topeltkodakondsus – nii kuulutakse ka kahte kirikusse – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikule lisaks Kanada Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse. E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese kogudus on lisaks sellele, et ta on E.E.L.K. kogudus, ka Kanada Luterliku Kiriku Ida Sinodi kogudus ja selle piiskopi alluvuses. Niisiis võime rääkida topeltkuuluvusest ja -alluvusest».
Eesti luterlike koguduste kahese kuuluvuse ja alluvuse paremaks mõistmiseks jagab Kalle Kadakas selgitust: «Tänaseni ei kuuluta veel kodumaa luterlikku kirikusse (EELK), vaid ollakse iseseisev luteriusu kirik, nii tunnustatud ja mõistetud ka Luterlikus Maailmaliidus jt ülemaailmsetes kiriklikes esindusorganisatsioonides. Kõik E.E.L.K. kogudused kuuluvad lisaks Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikule ka asukohamaade luterlikesse kirikutesse.»
Ühe erinevusena toob ta välja Toronto Peetri koguduse, mis on küll E.E.L.K. kogudus, kuid erinevalt Vana-Andrese kogudusest kuulub Missouri Sinodisse.
 Hõimlaste juures
2004. aastal ordineeritud ja aasta varem Tartu ülikoolis teoloogiamagistri kraadi saanud Kristel Engman (31) ei ole küll välismaal kogudust teenimas, kuid ta töötab Helsingis Eesti Suursaatkonnas lauaülemana.
Soomes elavaid eestlasi teenib kord kuus Alpilla kirikus Helsingis diakon Tuuli Raamat (31). Saaremaa päritoluga neiu sai 1996. aastal UIst usuõpetusõpetaja kutse. Aastal 1996 alustas õpinguid Raudaskylä Kristlikus Koolis Soomes. Kooli lõpetas 1999 diplomeeritud noortejuhina.
Et Soome riik ei andnud toona elamisluba, pöördus ta tagasi Eestisse. «2001 sain teada eestikeelsest kogudusetööst Helsingis ja see oli mulle nagu taeva kingitus. Eestikeelne kogudusetöö sai Jumala abiga alates aastast 2005 palgalise töökoha ning nüüdsest koordineerin ja arendan eestikeelset kogudusetööd oma igapäevatööna ja vaimulikuna. Jumal on õnnistanud meid ja saatnud oma armu meie tegemiste juurde.» Tuuli Raamat õpib Helsingi ülikooli magistriõppes süvendatult kirikusotsioloogiat.
Tuuli sõnul on Soomes töö sisserändajatega aktuaalne. 2001. aastal alustas ta kogudusetöö koordineerimist vabatahtlikuna. 2003. aastal käsitlesid teemat peapiiskop Kiivit ja piiskop Huovinen ning Helsingi Koguduste Ühenduses hakati looma vastavat töökohta. EELK kohustuseks oli vaimuliku leidmine. «Septembris 2004 ordineeriti mind Alpilla kirikus EELK diakoniks ja alates 2005. aasta jaanuarist olen Helsingi Koguduste Ühenduses eestikeelse töö diakon.» Tuuli on Soome Noorte Naiste Kristliku Ühingu juhatuses, kuulub Soome Oikumeenilise Nõukogu (SEN) teoloogiliste küsimuste töörühma.
Vabatahtlik töö
Saksamaal ja Inglismaal on kirikuelu kahe naise juhtida. E.E.L.K. Saksamaa praost Merike Schümers-Paas (35) lõpetas Usuteaduse Instituudi 1998. aastal. 2001. aasta 11. märtsil ordineeris Bonnis peapiiskop Udo Petersoo, keda assisteerisid Theodor Hasselblatt ja Toomas Põld, noore naise õpetajaks.
Koguduste teenimine Bonnis ja Münchenis ning lastetöö Hamburgis on vabatahtlik töö, mille eest õpetajale tasutakse honorar ja sõidukulud. Enamasti peetakse jumalateenistusi koos eesti seltside üritustega. Hinnanguliselt võtab Saksamaal koguduslikust elust osa paarsada eestlast. Merike ja Michael Schümers koos laste Marion-Eliisa ja Mirjam-Kristiiniga elavad Spangenbergis, oktoobrikuus veetis pere kümnepäevase puhkuse Eestis.
Tartu ülikooli diplomiga (1999. aastast) praost Lagle Heinla (33) on teeninud Inglismaa kolme eesti luterlikku kogudust 21. detsembrist 1996. Ka tema teenib kogudusi tasuta ja leivaraha saab muu töö eest. Tasuta koguduste teenimine on Lagle Heinla sõnul märk «meie halvast majanduslikust olukorrast, aga mitte koguduste elujõust». Inglismaal on õpetaja Heinla lõpetanud ka magistriõpingud Londoni Ülikooli Heythropi Kolledþis praktilise teoloogia alal.
Inglismaal asuvad kogudused suurte vahemaade taga ja töömaht on suur, seepärast läks 2003. aastal üheks aastaks Inglismaale appi kogudusetööle Rõngu koguduse diakon Valdo Lust (33), kelle teine väliskiriku teenistusse minek algas 2005. aasta maist. Inglismaalt käis ta 2006/2007. õppeaastal korrapäraselt pastoraalseminaris.
Õpetajaordinatsioon jäi saamata ja katki ka esialgne plaan Rõuge kogudust teenima asuda. Praegu valmistub diakon Lust politseikaplaniks saama. Lagle Heinla sõnul vajavad nad jätkuvalt inimest juurde, aga «meil lihtsalt pole enam raha, et kedagi Eestist komandeerida», nendib ta kurvalt.
Kodumaale on naasnud õpetaja Allan Taruste (37) Austraaliast. Kaitseväe üksik-vahipataljoni kaplan Meelis Rosma (28) lahkub koos perega Eestist Sydneysse 12. novembril, teenima Austraalia eestlasi.
Ida suund
Idasuunaline diasporaatöö on Misjonikeskuse hallata. Õpetaja Jaanus Noormägi (46) alustas Siberi eestlaste juures Ülem-Suetuki külas käimist 1990. aastal. Kord aastas jaanipäeval peetud jumalateenistusel toimetati ka ristimisi, leeritamisi, laulatati noorpaare. Nüüdseks on kaugus ja rahapuudus selle töö lõpetanud. Kuigi selle aasta juulikuus õnnestus Jaanus Noormäel taas külastada Siberi eestlasi.
Diasporaatöö toimib Petseris (hooldajaõpetaja Andres Mäevere (57)), Riias, kus iga kuu neljandal pühapäeval käib Tallinnast õpetaja Valdek Johanson (58). Moskvas ja Peterburis on rahvuskaaslasi teenimas käinud õpetajad Peeter Kaldur (53), Jaan Jaani (56), Argo Olesk (34) jt.

Sirje Semm