Vaid Issandalt tuleva armastuse abil

Pâvils Brûvers on üks kahest Läti kiriku uuest piiskopist. Tema kureerida jääb alates 1. detsembrist Liepâja piiskopkond. Piiskop Brûvers ütleb, et tema kohus on olla kogu aeg karjaga, teenida pastoreid hoole ja armastusega.Olete elanud pikemat aega Lääne-Euroopas. Kuidas näete ilmalikustumist, individualismi ja tarbimiskultuuri Ida-Euroopas? Kas see on kiriku ja pastorite jaoks probleem? Kuidas reageerida?
Piiskop Pâvils Brûvers (58):
Esimene asi, mida ma õppinud olen, on see, et «inimene ei ela ainult leivast». Majanduslik olukord ei ole nii määrav. Jumalaga oled sa vanglas rõõmsam kui ilma Jumalata lossis. Olen lapsepõlves kogenud väga suurt vaesust ja ka vanglat. Ma ei näe suurt vahet nt Läti ja Saksamaa ühiskonnas, mis puudutab sekularisatsiooni ja tarbimist. Sekularisatsioon tungib igal pool peale ja see on üks suuremaid probleeme ühiskonna, kiriku ja pastorite jaoks. Meie vastus on jääda kindlaks pühakirjale.
Milliseid probleeme soovitakse Läti kirikus lahendada uute piiskopkondade loomisega ja missuguseks kujuneb piiskoppide roll? Miks ei võiks praostid piiskoppide tööd teha?
Suurimaks probleemiks oli vaimulike hingeline hooldamine. Me ordineerime ja saadame neid välja tööpõllule, kus on palju raskusi, palju probleeme, kuid keegi kiriku juhtkonnas ei hooli nendest. Alles siis, kui probleemid on tõsised, läheme kohale ja üritame neid lahendada. Tavaliselt on siis juba hilja. Peaks olema keskkond, kus iga pastor tunneb ennast turvalisena, tajub, et keegi hoolib temast. Ja praostid on samuti pastorid, nad teenivad mitmes koguduses ja samas on neil ka praostikohustused. Nad vajavad hädasti piiskopi abi…
Uue piiskopi kohus on olla kogu aeg karjaga, teenida pastoreid hoole ja armastusega.
Mis on muutunud kiriku palgamaksmissüsteemis? Milline on olnud pastorite reaktsioon?
Tegeleme praegu palgamaksmissüsteemi ümbertegemisega. Plaanide järgi hakkavad järgmisest suvest kõik pastorid saama palka keskkassast. Palk hakkab olema vahemikus 500–800 latti (u 11 100–17 800 krooni). Enamik pastoreid, kes teenivad keskmiselt 100 latti (2200 krooni), on selle üle rõõmsad. Mõni kogudus on heal majanduslikul järjel, suurte äriettevõtmistega, nemad pole nii rõõmsad.
Kuidas on muutunud teie palveelu ja suhe Jumalaga? Kuidas palvetab piiskop? Kas teil on mingi idee või and, mida tahaksite pastoritele ja Jumala rahvale edasi anda?
Minu palveelu pole [pärast piiskopiks pühitsemist] muutunud. Palvetan pidevalt oma kiriku, peapiiskopi, oma maa ja enda eest. Palvetan pastorite eest, keda tean, ja teada olevate probleemide eest. Minu piiskopkond ei tööta veel. Alustan uues ametis 1. detsembril. Palvetan abi ja tarkuse eest, et teha hea algus. Tahan olla piiskop, kes ühendab kõiki pastoreid ja kõiki kogudusi, ja tean, et see on võimalik ainult Issandalt tuleva armastuse abil. See on mu palve, et olla võimeline avama oma süda Jeesuse armastusele ja anda see edasi kõikidele inimestele, kes seda vajavad.
Kas te näete selget suunda, kuhu Läti kirik liigub?
Läti kirikus oleme teinud esimese sammu – kaks uut piiskoppi on rohkem. Teise sammuna tahame tuua armastust ja rahu kogudustesse, hingeliselt vaimulikke toetada, niimoodi nende töötingimusi parandada. Kolmas samm on see, et need pastorid parandavad koguduste olukorda. Siis, neljandaks, muutuvad kogudused aktiivsemaks. Neid pannakse kohalikul tasandil rohkem tähele, igat sorti vaimulikus ja sotsiaalses töös. Viies samm – inimesed näevad seda kogudustest, kirikust tulevat valgust, kiidavad Jumalat ja tulevad valguse juurde.

Küsinud
Hannes Heinsar