Nüüd, kui ENSV ajal Tõnismäele püstitatud pronksmees leidis Eesti Vabariigis oma õige koha, on viimaks ometi aeg hakata õigele kohale liigutama ka Eesti Vabariigi piiri!

18. mail möödus kaks aastat päevast, kui
Eesti Vabariigi välisminister Urmas Paet rahuloleva žestiga Moskvas Eesti-Vene
uuele piirilepingule alla kirjutas. See allakirjutamise akt oli Tartu
rahulepingu hülgamine koos nende halbade tagajärgedega, mida paljud siiani veel
üldse ei adu. Selle aktiga ei rahuldatud Vene poolt, küll aga tehti unustamatult
haiget petserimaalastele. Neile, kes Petserimaal elavad, ja neile, kes
Petserimaalt pärit. Haiget tehti ka neile eestlastele, kes ei ole nõus oma
territooriumi loovutamisega.

Ka setu on Eesti kodanik

Palun kogu hingest nii poliitikuid kui
ajakirjanikke – jätke ükskord ometi Petserimaa piiriprobleemidest ja inimestest
kõneldes kõrvale nimetus setu. Poliitiliselt on setu (seto) Eesti Vabariigi
kodakondne, seepärast rääkigem poliitikas Eesti Vabariigi kodanikest, keda
Petseri rajoonis elab 7000. Setudest, mulkidest, saarlastest las räägivad
etnograafid. Setu ei ole poliitiline termin.

Meie kodanikud elavad Petserimaal,
vaatamata sellele et nii valitsuspoliitikud kui ka hulk mittepoliitikuid ei
soovi ega soosi nende oma kodumaal elamist. Nad on kõik need 16 aastat maha
vaikitud, sest üle poole neist Eesti Vabariigi kodanikest on vene rahvusest.
Peale selle on nad ka piiratud inimõigustega, sest kui keegi neist on sunnitud
nüüdse Eesti Vabariigi territooriumile tulema (vanaduses laste manu), siis nende
tööstaaž arvesse ei lähe. Justkui poleks Tartu rahulepingu järgset piiri kunagi
olemas olnudki?!

Kõigest tehtust (teadjamad väidavad koguni,
et ka mõtetest) jääb jälg. Jälg ongi jäänud Eesti Vabariigi ministrite ja
riigikogulaste suhtumatusest mitte üksnes rahvusvähemustesse, vaid ka omadesse.
Kümme aastat järjest oleksid pidanud välisminister, rahvastikuminister,
kultuuriminister, haridusminister jt tihedalt kohtuma oma kolleegidega suurest
naaberriigist. Kindlasti oleksid Eestis elavate inimeste vahel arenenud
teistsugused suhted kui need, mis nüüd inetute ja ohtlike tagajärgedega aprilli
lõpus Tallinnas esile kerkisid. Kusjuures sõduri kuju oli tuuleveski ning
praegune valitsus don Quijote. Kujude ründamine küll ei lahenda probleeme.

Igal teol on tagajärg

Kui Petserimaa eestlased ja Petserimaa
venelased oleksid üksteisesse suhtunud nii nagu tänased eestlased
teiskeelsetesse, siis oleksid Petserimaa eestlaste külad maha põletatud ja
eestlased Petserimaalt ammu kuhugi Võru-Tartu joonele tõrjutud. Aga möödunud
sajandi kolmekümnendate keskel elas Petserimaal rahumeelselt 60 000
elanikku, neist ligi pooled eestlased. Kusjuures see oli Eesti rahvarohkeim
maakond.

Eesti Vabariigi välisminister ütles
hiljuti, meile ebameeldivate Tallinna ja Moskva sündmuste ajal, et Venemaa
käitub nii, nagu polekski Boriss Jeltsin 1991. aastal Nõukogude Liitu laiali
saatnud. Siiamaani käituvad Eesti Vabariigi erinevad valitsuskoosseisud nii,
nagu ei olekski pärast NSVL lagunemist kehtetuks muutunud omaaegne «kallis»
ENSV koos ENSV piiriga. Eesti poliitikud on reeturlikult suhtunud mitte ainult
Eesti teiskeelsetesse inimestesse, vaid ka omadesse. Nad on käitunud omade
suhtes vägagi «našistlikult»!

Ma ei pea neid Eesti Vabariigi
territooriumist loobujaid lolliks, nad on targad inimesed ja teavad, mis mille
üles kaalub. Nendesugustel kaalus raha ning iseenda positsioon üles kõik muu…

Ei tohi silmi kinni pigistada ja meelest
lasta, et Eesti jaoks pole Teine maailmasõda lõppenud.

Kõik, mis teed, teed endale, ütleb
vanasõna. Kõik meie teod ja suhtumised tulevad meile tagasi. See, kes reedab,
seda reedetakse kindla peale. Kuid riigiametnike vigade tõttu kannatavad
süütud.

Palvetades koos eesti (ning Eesti Vabariigi
ja ENSV piires elava) rahvaga meie ühtsuse eest, palvetan mina nagu ka tuhanded
petserimaalased mitte ainult pühapäeviti, vaid iga päev Petserimaa eest.
Palvetame, et ka Petserimaad ja seal elavaid inimesi omaks tunnistataks. Me
palvetame selle eest, et meie omakseid ei hüljataks ega reedetaks.

Ilmar Vananurm,

Eesti terviklikkuse kaitse initsiatiivgrupi liige