Pöördumine Eestimaa elanike poole seoses reformatsiooni 500. aastapäevaga

On sümboolse tähendusega, et saame meenutada 500 aasta taguseid reformatsioonisündmusi kaks aastat pärast seda, kui tähistasime kaheksa sajandi möödumist Liivi- ja Eestimaa pühendamisest neitsi Maarjale, ning aasta enne Eesti Vabariigi 100. juubelisünnipäeva. Need juubeliaastad on meile andnud ja annavad jätkuvalt rohkesti võimalusi rääkida meie rahva ja riigi kujunemise sajanditepikkusest loost, mille tugevaks aluseks on olnud ristiusk.
16. sajandil Eestimaa aladele jõudnud reformatsiooniliikumine levitas nii maal kui linnas kirjasõna ja hakkas korraldama rahvaharidust. Avati esimesed avalikud raamatukogud, 1739. aastal ilmunud Piibel pani aluse eesti kirjakeelele, vennastekoguduse liikumisega kaasnenud ühislaulmistel oli oluline roll üle-eestiliste laulupidude traditsiooni kujunemises. Vaimulike Jakob Hurda, Villem Reimani ning paljude teiste kirikuõpetajate, köstrite ja koolmeistrite tegevus on aidanud kaasa rahvusliku pärandi hoidmisele ja omariikluse tekkele.
On heameel tõdeda, et reformatsiooni 500. aastapäeva meenutatakse mitte üksnes luterlikus kirikus ning teistes protestantlikes kirikutes ja kogudustes, vaid sellega on laiemalt kaasnenud juba aastakümnete pikkused püüdlused kogu kristlaskonna suuremale ühtsusele.
Kahtlemata on üheks olulisemaks sammuks sellel teel kolm aastat tagasi ilmunud luterlaste ja katoliiklaste rahvusvaheline dialoogidokument «Konfliktist osaduseni», mille nähtava väljendusena toimub oktoobrikuu lõpus Rootsis Lundis oikumeeniline ühispalvus paavst Franciscuse ja Luterliku Maailmaliidu juhtide osavõtul, kuhu on kutsutud ka Eesti luterliku ja rooma-katoliku kiriku pead.
Reformatsiooni juubeliaastal on toimumas terve hulk suuremaid ja väiksemaid üritusi paljudes Eestimaa paikades. On rõõmustav näha neid koos kirikute ja kogudustega ühiselt ette valmistamas riigiasutusi, Euroopa reformatsioonilinnade hulka arvatud Tallinna ja Tartu linna, teisi kohalikke omavalitsusi, kodanikuühendusi ja mitmeid muid organisatsioone.
Kutsume kõiki Eestimaa elanikke nendes ettevõtmistes osalema, et vaadata tagasi poole aastatuhande pikkusele perioodile meie maa ja rahva ajaloos ning arutleda ühiselt nende väärtuste üle, millele tuginevalt suudame tagada eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise järeltulevatele põlvedele.

Tallinnas 21. septembril AD 2016
Hanno Pevkur,
siseminister
Andres Põder,
Eesti Kirikute Nõukogu president