Kuidas innustada lapsi kirikusse laulma?

Lastele on alati meeldinud laulda, olgu kodus või koolis, kirikus või laulupeol. Meeldib ka praegu. Mitmel pool Eestis on väga tublisid pühapäevakoolide laulurühmi või lasteansambleid, aga enamiku koguduste juures neid pole. Miks? Kuidas mõnes väikses koguduses saab ja teises, palju suuremas, mitte?
Vaimuliku lastelaulu areng on pikka aega olnud tihedalt seotud pühapäevakoolide arenguga. Kui 1990ndate alguses olid suured pühapäevakoolide rühmad, siis tekkisid ka lastekollektiivid. Vahepealsetel aastatel on pühapäevakooli lapsi vähemaks jäänud ja selle tagajärjel kidus ka lastelaul kirikus.
Igasugune muusikatöö vajab entusiasti. Peale professionaalsete muusikaliste oskuste on töös lastega oluline ka võime nendega head kontakti luua. Seega peab kiriku lastekoori dirigendis kokku saama kolm omadust: kristlik eluhoiak, professionaalsed koorijuhi oskused ning sobivus lastetööks. Isegi teatav annus lapsemeelsust tuleks kasuks.
Selliseid kirikumuusikuid kahjuks kõikide koguduste juurde ei jätku. Kas aga oskame hoida neidki, kes olemas on? Kahjuks tean mitmeid näiteid, kus aastaid kogudust teeninud hea muusik peletatakse kirikutööst eemale või suletakse lastekoor või pühapäevakool hoopis.
Muusikatöö üldse, olgu laste või suurtega, saab aktiivselt areneda siis, kui kokku langeb kaks mõjutegurit: 1) on olemas professionaalne kirikumuusik ning 2) on koguduse õpetaja ja juhtkonna toetus. Nii moraalne kui finantsiline.
Pikaajaline Eesti kogemus näitab, et eriti soodus pinnas tekib sel juhul, kui koguduse töötegijad on omavahel sugulased, õed-vennad või abikaasad. Siiski on oluline, et muusika areng ei satuks sõltuvusse sugulussuhete olemasolust.
Viimastel aastatel on lisandunud üks oluline jõud: kristlikud koolid. Neis kõigis on traditsioonikohaselt koorilaul juba tunniplaanis sees, tänu sellele on olemas ka mitmed hea tasemega ja kaunilt kõlavad koorid. On suur vahe, kas lapsel on koorilaul juba tunniplaanis või tuleb teda pärast tunde või nädalavahetusel veel eraldi lauluproovi kutsuda.
Ideaalis oleks küll tore, kui lauluhuvi isikliku mugavuse üles kaaluks, aga tegelikkuses on ikka nii, et kassipoeg tuleb ninapidi piima sisse torgata. Kui esimese maitse suhu saab, siis edasi on juba palju lihtsam!
Eriti keeruline on nädalavahetustel lauluproove korraldada, siis tuleb arvestada mitmete muude segajatega: lastevanemad, sõprade sünnipäevad, sõidud maale vanavanemate juurde, spordivõistlused, muusikakoolide kontserdid ja konkursid jne.
Meie vaimuliku koorilaulu saatus sõltub tänastest mudilastest. Täiskasvanud, olge lastele toeks!

 

 

 

 

Tuuliki Jürjo,
kirikumuusik