Ära saada meid kiusatusse
/ Autor: Malle Pärn / Rubriik: Arvamus / Number: 2. september 2015 Nr 35 /
See, mis praegu Euroopas toimub, on nagu pronksiöö. Muidugi suurem ja julmem ja ohtlikum, sest seda ei saa paari päevaga peatada. See on nagu siirdeid ajav vähkkasvaja, mille vastu meditsiin on jõuetu.
Eesti peab nüüd aitama kanda seda koormat, mille Euroopa liidrid on oma piiridesse ise tekitanud. Kas rumalusest, ahnusest, reetlikkusest või koguni mingist vandenõust lähtuvalt?! Ja meie vasallid on sellega nõus. Euroopa ju annab raha! Nad ei taha kuuldagi arukate inimeste hoiatust: see uss, mida te jahite, on õngekonksu küljes, te ei saa seda kätte ilma konksu neelamata.
Et selle konksu neelamist rahvale kuidagi vastuvõetavaks teha, on käivitatud kampaania. Poliitikud ei teagi muud võimalust midagi rahvale selgitada kui teha kampaania, kloppida demagoogiavahtu, valetada, sildistada teisitimõtlejaid ning varjata fakte, millest ometi karjuvad kõik meediakanalid.
Kellelegi tuli nüüd meelde kirik. Hästi töötav, viisakas ja usaldusväärne organisatsioon, mis aitab inimesi. Aidaku nüüd valitsust ennast ka! Siiani oli kirik teatud poliitikute arvates olnud viha õhutaja ja rahva lõhestaja, peapiiskop, konsistoorium ja kirikute nõukogu on ju üks «homofoobide» kamp, sallimatud, tagurlikud ja võltsvagad. Aga nüüd leitakse, et nad on mustade migrantide kantseldamiseks head küllalt.
Kirik, võta aru pähe! Sina pead hoolima oma rahvast, sina ei tohi hakata tegelema Trooja hobuse sissetoomisega. Sina pead olema Samaaria mees, kes läheb appi kannatanule, mitte teeröövlitele!
Sina pead silmad ja kõrvad lahti hoidma ja tegema targad valikud, sest sina vastutad. Mitte ainult oma rahva ees, vaid ka oma kõrge Isanda ees! Nüüd ja igavikus. Kus on sinu vend Aabel, küsib Jumal kirikult. Sina pead olema vagur nagu tuvi, aga tark nagu madu! Ära vea ühes ikkes uskmatutega! Mis saab siis, kui need pagulastest hoolealused hakkavad ikkagi märatsema ja vägistama? Karjane ei tohiks hunte lasta lammaste juurde.
Ei saa istutada palmi meie mulda, see ei lähe siin kasvama! Islam ja kristlus on erinevad religioonid, neid ei saa kokku sulatada. Islami teatud suundades on massi- ja käsureligiooni jooni, mis ei väärtusta haridust, vaid vastuvaidlematut sõnakuulmist. Kristlus on isiku- ja lunastusreligioon ja väärtustab haridust, võimaldab inimesele vaba valiku. Luterlastegi hulgas on neid, kes räägivad ilusaid sõnu pagulastest ja ligimesearmastusest. Kus te neid pagulasi näete, kallid sõbrad? Kannatajad ja abivajajad on keset Aafrikat, nälgivad viletsates onnides. Euroopa võtab vastu tuhandete kaupa noori, turskeid, kallite mobiiltelefonidega islami sõjamehi. Ja nende eest tahate hakata hoolitsema, neid kasvatama ja õpetama, toitma ja lõbustama?
Ikka on nii, et lõhe, mis rahva sekka raiutud, läheb ka kirikust läbi. Niisama nagu homoabielu, nii ka see uus Trooja hobune. Eks teoloog peaks ometi oskama hingevaenlase plaane ära tunda? Kristlane on ju sõjas, eluaeg: ära saada meid kiusatusse, ütleme oma kõige olulisemas palves.
Malle Pärn,
näitleja ja teoloog