Ei hirmu ega võimu, vaid armu ja tasadusega

22. märtsil täitub Paide Püha Risti koguduse organistil ja juhatuse esimehel Olaf Läänel 60 eluaastat.

Ümmargust tähtpäeva silmas pidades ja hinnates juubilari pikaaegset teenistust organisti, koguduse nõukogu ja juhatuse liikmena, anti Olaf  Läänele  konsistooriumi otsusega EELK aukiri. Pidulik austamisõhtu rõõmupäevalisele toimub neljapäeval, 22. märtsil kell 17 Paide Muusikakoolis.

Hirm ja võim

Olaf Lääne on sündinud Märjamaa kirikuõpetaja Jaan Lääne pojana 22. märtsil 1947. a. Ei olnud veel aastatki poja sünnist, kui isa Jaanil tuli sunniviisil ette võtta pikk teekond Siberisse. Märjamaa koguduse õpetajaks oli Jaan Lääne ordineeritud 1927. aastal. Naasnud Siberi teekonnalt 1956. aastal, määrati Olafi isa teenistuskohaks Tartumaal asuv Puhja kirik.

Vahepeal oli Olaf jõudnud alustada Pärnus kooliteed ja ühe aasta kohalikus muusikakoolis ka klaverimänguõpetust saada, mis vaimulikutööd taasalustanud isale hea motiivi andis poissi 1957. aasta suvisel koolivaheajal endale Puhja kirikusse jumalateenistuste pidamisel orelimängu asjus appi kutsuda.

Et Tartust ja mujalt käinud organistid tihtilugu lubatud ajal tulemata jäid, tuli verisulis pianistil ja orelimängu katsetajal ette võtta peale jumalateenistuste mängimise ka matuse- ja laulatustalitustel koraalide saatmine.

Sestpeale kulgesidki Olaf Lääne suvekuud rütmilises orelimängus ja tavapärases harjutamises isa teenistuskohas Puhja kirikus. Põgusaid näpunäiteid sai noor mees sealses kirikus aeg-ajalt külalistena mänginud organistidelt, kuid enamikus tuli pillide kuninga oreli salajastesse «hingekäikudesse» süüvida omaenda vaevarikka praktiseerimisega.

Arm ja tasadus

1962 lõpetas Olaf Lääne Pärnu lastemuusikakooli, mõni aasta hiljem väga heade tulemustega ka Pärnu Lydia Koidula nim Keskkooli. Avarate valikuvõimalustega noormehel polnudki otsust sõlmida kindlat pidet kaunite kunstide ühe kuningatari muusikaga, kuid siiski viis salajane tõmme ta klaverit õppima Georg Otsa nim Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Pedagoogilisse Instituuti.

Ehk olekski edasine kulgenud nii-öelda kombekat rada mööda, kui otsinguaastais Olafi klaveriõpetajaks poleks sattunud Eesti üks paremaid pianiste ja laulja Georg Otsa klaverisaatja Eugen Kelder, kes noormehele ettepaneku tegi paberid sisse anda hoopis Tallinna Konservatooriumisse ja teda kuni stuudiumi lõpuni ei oleks juhendanud. Ettevõtmine sai teoks ja pianisti diplom ulatati Tallinna Konservatooriumist Olaf Läänele 1973. a.

Võim contra arm

Vaid pilguks Paidet autosõidul väisanud ja korra tuttava sünnipäeval viibinud, kuid Paide linna kui eelkõige tundmatut kohta varasemalt teadnud, leidis Olaf Lääne end ometi suunatuna noore pianistina Paide Muusikakooli klaveriõpetajaks. Hing ihkas Tallinna tagasi, lootust toetamas paratamatuse tõdemus Paidest kui sunnitud ajutisest peatuspaigast.

Eratunnid organist professor Hugo Lepnurme juures Tallinnas ja kutse kontsertmeistri kohale Ants Söödi dirigeerimisklassis sütitasid küll pealinna naasmise tarmu, kuid kohapealne pingeline töö muusikakoolis ja parteiorganite «valvas silm» noormehe iseäraliku huvi suhtes orelimängu vastu ning tegelik praktiseerimine Järva-Peetri kirikus, seadsid unistuste asemele igapäevaelu valvsa realiteedi.

Pikaks ajaks jäi orelimäng katki, kuna parteiorganite otsesed hoiatused töö- ja elukoha kaotamise võimalikkusest kirikliku tegevuse jätkumise korral seadsid noorel pereisal paratamatult esiplaanile kohustuse hoolitseda lähimate eest, kuid teisalt andsid tasase lootuse parema aja saabumiseks ehk kunagi hiljem.

Vaba lendama

1. oktoobril 1995 peetud koguduse täiskogu koosolekul valiti Olaf Lääne nõukogu ja edaspidi ka juhatuse liikmeks. 1978. aastast kestnud seisak orelimängimises lõppes Eesti taasiseseisvumise tuultes 1990ndate alguses.

Vaba õhk tõi vaba lennu. Orelimängu ja jumalateenistust armastav Olaf Lääne võis nüüd halvimategi unenägude kiuste julgelt mängida ning laulukollektiive juhatada, otsekui kartmatult ülle tõmmata Joosepi kirju kuue, ja nagu Joosep toona Egiptuse peaministrina andestuse suurt väge imetles, tõdeda ka ise keskea kuldset ajapiiri kätte saanuna isa Jaani elutõdemust ümber sõnastades:  ei hirmu ega võimu, vaid armu ja tasadusega. Nii on see kestnud siiani.

Õnnistussoove  juubelipäevaks, head tervist ja pikka teenistust Jumala tööpõllul soovivad koguduse töötegijad, nõukogu liikmed ja koguduse õpetaja Algur Kaerma. 

Algur Kaerma