Kuidas targalt valida

Paljudele valmistab riigikogu valimiste eel peamurdmist tulemuste väljaselgitamise kord. Kuidas valimiskasti juures toimida, et minu antud hääl ei läheks tühja, vaid aitaks mulle sümpaatsetel poliitikutel Toompeale saada? Õnneks on kõik oluline hästi lahti seletatud Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel http://www.vvk.ee, millest siinkohal lihtsustatud kokkuvõte.
Igas valimisringkonnas arvutatakse välja kvoot, jagades häälte arvu mandaatide arvuga. Kui näiteks viiemandaadilises ringkonnas anti 10 000 häält, on kvoot 2000. Iga selles ringkonnas kandideeriv isik, kes sai üle 2000 hääle, pääseb parlamenti nn isikumandaadiga.
Järgmisena jagatakse välja ringkonnamandaadid. Kui samas valimisringkonnas ühe erakonna nimekirjas kandideerivad inimesed kokku kogusid vähemalt 0,75 kvoodi jagu hääli (meie näites 2000 x 0,75 = 1500 häält), saab see erakond ühe parlamendikoha, kui 1,75 kvoodi jagu (3500 häält), siis kaks jne. Selle, kes konkreetselt riigikokku pääsevad, määrab selles ringkonnas kandideerinute isiklik häältesaak. Ringkoae keerulisevõitu nüansse tasuks uurida eelmainitud veebilehelt.
Pärast isiku- ja ringkonnamandaatide jagamist on riigikogus täitmata veel tavaliselt umbes viiendik kohtadest. Need jagatakse kompensatsioonimandaatidena vastavalt erakondade poolt üle Eesti antud häälte protsendile. Et pääseda riigikokku kompensatsioonimandaadiga, ei peagi kandidaat ise palju hääli saama. Loeb tema positsioon erakonna üleriigilises nimekirjas.
Jõuvahekordade kujunemist riigikogus mõjutada sooviv valija peaks oma hääle andma erakonnale, millel on lootust ületada valimiskünnis ehk saada üleriigiliselt rohkem kui 5% häältest. Valimiskünnisest allapoole jäänud erakondadele nimelt ringkonna- ja kompensatsioonimandaate ei anta. Ka ei ole mõistlik hääletada kandidaadi poolt, kes on küll valijale isiklikult sümpaatne, kuid esindab talle vastumeelset erakonda.
Võib ka Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt järele vaadata, kui palju hääli on ringkonnas kandideerivad inimesed saanud eelmistel riigikogu või kohaliku omavalitsuse valimistel. See aitaks välja selekteerida kandidaati, kellel on tõepoolest lootust isiku- või ringkonnamandaat saada. Avaliku arvamuse küsitlused võimaldavad aimu saada kandideerivate erakondade väljavaadetest.
Aga võib-olla ei peakski liialt muretsema selle pärast, mis minu antud häälest saab. Miks mitte lähtuda valimiskasti juures pigem südametunnistusest kui pragmaatilistest kaalutlustest? Valimaskäimist võib võtta ka võimalusena avaldada oma toetust südamelähedasele erakonnale hoolimata sellest, kas sellel üldse on erilisi lootusi parlamenti või valitsuskoalitsiooni pääseda.
Hääletamisega saab avaldada ka tunnustust mõnele kandideerivale inimesele. Kui kellelgi õnnestub valimistel koguda näiteks pool tuhat häält, ei pruugi sellest kaugeltki piisata riigikokku saamiseks. Ometi on see kindel märk, et tegemist on paljude selle ringkonna valijate jaoks tuntud ja lugupeetud inimesega.

 

 

 

 

Rain Soosaar,
Eesti Kiriku reporter