Jumala loodu kaitseks tuleb välja astuda

Aprillis avaldatud ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste ekspertrühma (IPCC) raporti kohaselt on kliimamuutused suurenenud jahmatavalt kiiresti. Raporti järgi on kõige efektiivsem viis seda protsessi aeglustada võimalikult laialdane ja kiire üleminek fossiilsetelt kütustelt taastuvenergiale.
2000.–2010. aastal olid kasvuhoonegaaside heitkogused just inimtegevuse tõttu inimajaloo suurimad. Kui midagi ette ei võeta, tõuseb keskmine temperatuur IPCC raporti järgi juba selle sajandi lõpuks 2,7–4,8 kraadi võrra.
Ka Kirikute Maailmanõukogu (KMN), kes juba 1970. aastatest on probleemi aktiivselt tõstatanud ja taastuvenergiat kasutavate kogukondade tekkimist toetanud, rõhutas kliimamuutuse ohtlikke tagajärgi möödunud aastal Lõuna-Koreas toimunud 10. assambleel. Nimelt toob ebastabiilne kliima endaga kaasa suurel hulgal looduskatastroofe, mis ei seisne ainult orkaanide ja taifuunide hulga suurenemises, vaid põhjustab ka üleujutused ja põuad seninägematule osale rahvastikust.
IPCC raporti hinnangul oleks ainuõige lahendus fossiilenergia subsideerimisest loobumine ja märkimisväärne musta energia allahindamine, mis viiks taastuvenergia laiema populariseerimiseni. Samuti tooks taastuvenergia laialdasem kasutamine Eesti Taastuvenergia Koja juhi Rene Rammiste sõnul kaasa parema energiajulgeoleku ning seeläbi lõpeks ka tihtipeale ebademokraatlike režiimide toetamine, kelle aladelt praegu enamik kasutatavast kütusest tuleb. Eriti tähendab see Rammiste sõnul väiksemat sõltumist Vene gaasist, mis võimaldaks Euroopa Liidu liikmesriikidel olla iseseisvamad.
Kuna kliimamuutused mõjutavad kõige karmimalt just vaesemaid ja vähem-kindlustatud piirkondi maailmas ning toovad endaga kaasa miljonite inimelude rasketesse oludesse sattumise, on tegu olulise eetilise teemaga, mis peaks puudutama iga kristlast. Kui miski ähvardab niivõrd Jumala loodut, on iga kirik KMNi sõnul kohustatud sõna võtma ja õiglase tegevusega eeskuju näitama.
Peale inimeste on ju Jumala looming kogu maa ja loodus, seepärast on Luterliku Maailmaliidu ja KMNi jaoks oluline ka kliimamuutuse ja fossiilkütuste mõju keskkonnale. 1Ms 2:15 järgi on inimesel kohustus loodust harimise kõrval ka hoida, seega peaks igaüks andma oma panuse, et loodut säästa.
KMNi loodu kaitse projekt (Care for Creation) kutsub kõiki üles loodu eest palvetama ja oma tarbimisharjumused eetiliselt üle vaatama. Liikumine «Kliima eest paastumine» (Fast for Climate) kutsub kord kuus paastuma, et mõistaksime paremini neid, kellel kliimamuutuse tõttu puhast toitu ja vett ei ole, ning survestama valitsusi jätkusuutlikuma energiapoliitika kasuks otsustama.
Igati sobivalt on Euroopa kliimategevuse võrgustik (Climate Action Network Europe) hiljuti avaldanud statistika, mille alusel parlamendisaadikud reastatakse nende aktiivsuse järgi kliimat ja energiat puudutavate teemade arutamisel. Analüüsist ilmnes, et kuigi Eesti saadikute aktiivsust loetakse üldpingereas väga heaks, on siiski suur vahe erinevatesse erakondadesse kuuluvate saadikute aktiivsuses.
Samuti on KMN kuulutanud perioodi 1. septembrist 4. oktoobrini loomise ajaks, mil nii ida- kui läänekristlus saaksid üheskoos loodu säilitamisele kaasa aidata.

 

 

 

 

Diana Tomingas,
Eesti Kiriku reporter