Meie kirik homme

Sel nädalal algas registreerumine vaimulike konverentsile, mis toimub 22.–24. jaanuarini 2007 Pärnumaal Audru külje all Villa Andropoffis. Konverentsi peateemaks on «Meie kirik homme».

Kristuse kirik on communio viatorum (teeliste osadus) – alati uuenev, teelolev, tulevikku vaatav jumalarahvas.  EELK-l seisab lähitulevikus ees mitu olulist sündmust: kiriku arengukava koostamine ja vastuvõtmine 2007. aastal ning liturgiareformi lõpuleviimine 2008. aastal, mil kirikukogu peaks vastu võtma uue kirikukäsiraamatu (agenda). Need protsessid puudutavad kogu meie kirikut, kõiki vaimulikke, kogudusi ja nende liikmeid. Seetõttu on vaimulike konverentsi juhatus kutsunud 2007. aasta jaanuari konverentsi kokku kolmepäevasena, et kõigil vaimulikel oleks võimalik kiirustamata ja põhjalikult kaasa mõelda, kaasa rääkida ja kaasa aidata kiriku arengukava ja liturgia käsiraamatu sünnile.

Mõlemad teemad – arengukava ja liturgiareform – on vastakad ning kutsunud esile üsna erinevaid reaktsioone. Miks peab muutma ja uuendama liturgiat, kui olemasoleva agenda järgi on peetud talitusi ja teenistusi aastakümneid? Milleks raisata raha ja energiat arengukava koostamisele, kui kiriku põhiülesanne – kuulutada Sõna ning pühitseda sakramente – on seesama eile, täna ja igavesti? Kas kiriku juhtkonda ja vastavate komisjonide liikmeid on tabanud moehullus, püüd iga hinna eest ajaga kaasas käia, kiriku toimimist muuta, uuendada ja reformida?

Need on tõsised küsimused. Igasugune muudatus eeldab riskivalmidust, sest keegi ei anna garantiid, et mistahes tegevus või selle kavandamine annab soovitava tulemuse. Paraku ei käi garantiid kaasas ka status quo säilitamisega. Hüpe tundmatusse tekitab pinget ja stressi, aga ilma selleta pole elu, usku  ega edasiliikumist.

Vaimulike konverentsil on viimastel aastatel olnud rohkearvuliselt osalejaid – tegemist on iga-aastase oodatud kokkusaamisega, mis justnagu ei vajakski reklaami. Ometi tahan ametivendadele ja -õdedele südamele panna: seekord on iga meie kiriku vaimuliku osavõtt konverentsist olulisem kui kunagi varem.

Milline saab olema meie kirik homme, sõltub meie tänastest otsustest ja valikutest. Ka siis, kui oleme ühe või teise protsessi suhtes skeptiliselt või isegi negatiivselt meelestatud, ei ole meil mõtet hellitada lootust, et keegi jääb neist protsessidest hoopis puutumata ning saab katla servas iseendale ja oma mõttekaaslastele rammusamat leent keeta.

Ärgem jätkem kasutamata võimalust EELK ees seisvaid arenguid ühiselt kujundada, et pärast ei peaks tõdema: tähtsad otsused on tehtud ilma minuta ja minu käest küsimata. Kiriku Issand, kes meid erinevate ja üksteist täiendavatena on valinud ja kutsunud oma põldudel töötama, vajab meie kõikide koosmeelt, teotahet, jõupingutusi ja palveid.

Vaimulike konverentsi juhatus on teinud tööd selle nimel, et katta külalistele võimalikult rikkalik laud, kust iga tulija võiks leida endale suu- ja meelepärast. Ometi, olgu pidulaud kui tahes rikkalik, meeleolu ja osaduse kujundavad ikkagi lauakaaslased. Meil kõigil on midagi üksteisele öelda, üksteisega jagada, üksteiselt õppida ja kaasa võtta.

Eriliselt tahan öelda tere tulemast vanema põlvkonna vaimulikele – neile, kes aktiivsest kirikutööst ehk juba kõrvale jäänud. Paljude nooremate ametikaaslaste jaoks on konverents  ainus  võimalus  teiega kohtuda,  teie elutarkust ja -kogemust kõrva taha panna ning tunda end järeltulijatena teie õpilaste ja kolleegidena. Põlvkondadevahelised kokkusaamised, mida argieluski üha harvem ette tuleb, on kiriku kui üle aja ja ruumi ulatuva ning kestva Kristuse Ihu jaoks asendamatud.

Kolmel-neljal viimasel aastal olen saanud vahetult pärast konverentsi lõppu südamliku tänukirja praost emeeritus Elmar Reinsoolt. Viimati avaldas ta lootust, et kui elupäevi kingitakse, võib loota veel ilusaid konverentse. Tänan kõiki, kes konverentsi juhatust tema töös on toetanud ja tema eest palvetanud. Enamasti on tarvis väga vähe, et ammutada oma tegemistes uut jaksu ja lootust. Mõni sõbralik sõna või käepigistus, jagatud hetked ja kogemused, rõõmud ja mured, palve ja armulaud, kus võime kohtuda Tema ja üksteisega… Seda kõike võime üksteisele pakkuda tuleval aastal Audrus.

Soovin kõigile lugejatele, eriti aga vaimulikele, kirgast ja rahumeelset advendiaega. Hoidke end kesk kõiki neid teenistusi, kontserte ja jõulupuid, aruandeid, eelarveid ja tööplaane. Hoidke end, sest teie kaudu tahab Jumal hoida oma rahvast siin Eestimaal. Leidke ja võtke aega oma perede ja sõprade ning iseenda jaoks. Ning rõõmustage sellest, et Jumal on meile kinkinud jõululapses avatud ukse, mida ükski ei suuda lukustada. Olgu Tema meie kirikule ukseks homsesse ja igavikku.

Marko Tiitus,

Vaimulike Konverentsi juhatuse esimees