Kogemustest õppides

Möödunud nädala ja ehk kogu aasta Eesti
tippsündmuseks oli kindlasti laupäeval toimunud presidendi valimised. Äärmiselt
napi häälteenamusega osutus valituks Toomas Hendrik Ilves. Õnnistust uuele
valitud presidendile, kes asub ametisse 9. oktoobril.

Kindlasti on vaja ristiinimeste eestpalveid
uue riigipea eest, kes peab talle antud volituste piires olema üle poliitiliste
erakondade rahva ühendaja, peab nii sise- kui välispoliitikas andma oma parima
kõigi Eesti kodanike heaks. Eesti on parlamentaarne riik, aga president saab
isikuna tugevasti mõjutada elukorraldust 
oma tasakaalustava tegevuse ja moraalse hoiakuga.

Senise presidendi Arnold Rüütli ametiaeg
Kadriorus lõpeb. Kirikute juhtidel ja paljudel koguduseliikmetel on olnud
temaga märkimisväärseid kohtumisi kas presidendilossis või külakirikus. Arnold
Rüütli osavõtt jumalateenistustel, kirikukontsertidel või muudel kokkusaamistel
andis tunnistust, et riigipeale tähendab kristlik kultuur  Eesti elu kujundamisel väga palju. Vahest
tulenes selline suhtumine ka president Lennart Meri poolt sissetallatud rajal
käimisest. Soovis ju Meri nii oma ametisse astumisel kui ka igavikku lahkumisel
teha seda kirikus ja Jumala õnnistusega.

Jääb vaid loota, et nii senised kui ka
tulevased riigijuhid, riigikogu- ja valitsuseliikmed hindaksid neid väärtusi,
mida kristlik kultuur ja sakramentaalne kirik on sajandeid hoidnud ja
inimestele intellektuaalset tarkust ja vaimset 
jõudu andnud ning usku ja armastust kasvatanud.

Teinegi selle kuu sündmus väärib siinkohal
äramärkimist. 17. septembril külastasid kolme erineva kiriku esindajad
Iisraelis palverännakut tehes ja olles sealse välisministeeriumi külalised,
Jordani jõe ääres paika, kus Ristija Johannes väidetavalt ristis Jeesuse.
Sellel suvel pandi seal üles vastavasisuliste piiblitekstidega mitmes keeles
tahvlid. Eestikeelne paigutati esimeste seas ja on palveränduritele ja
turistidele hästi nähtavas kohas. Sellel seinatahvlil on Markuse evangeeliumi
1:9–11 tekst: «Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja
Johannes ristis ta Jordanis. Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast
avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale. Ja taevast kostis hääl: «Sina
oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!»»

Kohalolnud vaimulikud, baptistikoguduste
liidu president Joosep Tammo, metodisti kiriku juhatuse liige Artur Põld ja
siinkirjutaja ning Iisraeli sõidu korraldaja ja eestvedaja Peeter Võsu ning
kristlik-demokraatliku erakonna esimees Aldo Vinkel õnnistasid tahvli ja
pidasid palve.

Jordani tahvel on teiseks meie emakeelseks
märgiks Iisraeli külastatavates palverännakute sihtkohtades. Eestikeelse Meie
Isa palvega seinaplaadi paigutasid väliseestlased 20 aastat tagasi Õlimäel
asuvasse Meie Isa Palve kirikusse. Veel on võimalus üles seada uue kujundusega
plaat ka Naatsareti Maarja kirikusse.

Enne Galilea aladele minekut kohtuti
Jeruusalemmas välisministeeriumi ja linna esindajatega. Eesmärgiks oli infot
vahetada ja suhteid luua. Kuulati väga häid ettekandeid äsja lõppenud
Hezbollah’ ja Iisraeli konfliktist, olukorrast Lähis-Idas, juutide ja
kristlaste vahelistest suhetest ning Jeruusalemmast kui multi-religioossest
keskusest.

Kindlasti on meil võimalik õppida nende
kogemustest, kes aastakümneid ja -sadu on elanud konfliktses olukorras, et
meilgi Maarjamaal erinevate kogukondade, konfessioonide ja religioonide vahel
omaksime üksteisemõistmist, lugupidamist ja austust.

Einar Soone,

piiskop