Reedel, 1. septembril istuvad koolipinki
tarkust koguma taas tuhanded lapsed. Teiste seas needki, kelle käitumine
probleeme tekitab või kelle elukohaks on internaat, lastekodu või
sotsiaalkeskus.

Eestis on käitumisraskustega lastele avatud
kolm riigikooli: Puiatu (koolis õpib 70 eesti poissi), Kaagvere (60 eesti
tüdrukut) ja Tapa erikool (80 vene poissi), omavalitsuste ülalpidamisel õpib 31
koolis eriklassides 583 kasvatusraskustega last. Lisaks tegutsevad erikoolid
keha-, kõne-, meele ja vaimupuudega ja psüühikahäiretega lastele, kinnitab
haridus- ja teadusministeeriumi teabekorralduse osakonna konsultant Age
Rosenberg.

Üsna sarnaste probleemidega puutuvad
igapäevaselt kokku psüühikahäiretega lapsi kasvatavad Vastseliina ja Orissaare
internaatkool. Viimases hakkab sel sügisel õppima 29 poissi-tüdrukut 5.–9.
klassini. Kool avati 1959. aastal eestikeelsena. 15 aastat on koolis töötanud
Liivi Kostjušenko, enamuse ajast huvi- ja näitejuhina, sellest aastast aga
direktori kohusetäitjana.

Laps-isiksus

Kui tavaliselt oleme harjunud, et vanemad
ja õpetajad vormivad lapse mõttemaailma ja käitumisharjumisi ning noor on
enamasti valmis ellu astuma 20. sünnipäevaks, siis internaatkooli kasvandikud,
ka meie lehes varem kõneks olnud Tallinna Peeteli koguduse lastekodu lapsed, on
Liivi Kostjutšenko sõnul varakult väljakujunenud isiksused.

Nad on ühtmoodi keerulise ja kurva
sotsiaalse taustaga elule jalgujäänud, püsimatud, rahutud, ettearvamatud. Samas
toonitab ta, et Peeteli lastekodu lapsed üllatasid teda, sest olid väga
viisakad, vahetud, heasüdamlikud, töökad ja tublid. Ja võib ta seda öelda oma
kogemusest, sest Peeteli lastekodu lapsed olid 3.–10. augustini Orissaares
laagris.

Kerge erikooli või lastekodu lastega ei
ole: neid saadab nende minevik. Neil on halvad suhted oma koduga ja eelmiste
koolidega. Kooli nime pärast vaadatakse neile viltu, silt on selga kleebitud,
nad peavad ennast pidevalt tõestama, neil on hirm tuleviku ees, ütleb kooli
direktor.

Kindlustunnet koostööst

Sanatoorsed koolid ja internaatkoolid on
aastaid teinud tõhusat koostööd. Direktori sõnul on igal kevadel korraldatud
õpilaste taidlusfestivali, töötajatele on olnud ühised suvepäevad, millest on
osa võtnud ka haridusministeeriumi töötajad.

Uus aeg on toonud töötajate ette uued
probleemid: ülemöödunud nädalal korraldas Kaagvere erikool esmakordselt
erikoolidele ja laste turvakeskustele suvelaagri, kus kõneks oli
narkotemaatika.

Umbes aasta on Orissaare internaatkooli
nõukogusse kuulunud Tallinna Peeteli koguduse õpetaja Riigikogu saadik Avo
Üprus. Seni on väike Peeteli kogudus koolile vahendanud humanitaarabi, sel kuul
oli aga Orissaares Peeteli lastekodu lastele laager, plaanis on hakata
töökogemusi jagama: mõlema kasvatada on sarnase ellusuhtumise ja üsna samas
olukorras lastega.

Liivi Kostjutšenko ütleb, et koostöö
kogudusega annab koolile jõudu edasi rabeleda, kindlustunnet, et nende kooli on
vaja ja et on inimesi, kes nendest lastest kogu hingest hoolivad ja tahavad
neid aidata.

Ta kiidab Peeteli koguduse häid kogemusi
noorte vabatahtlike sotsiaaltöötajatega ja loodab oma lastega ükskord
Peetelisse mõnele ühisüritusele minna.

Pikk tee ellu

Kohe-kohe algab kool. Orissaare
internaatkoolil on välja kujunenud püsiv pedagoogiline kaader, erikoolis
töötamine on omamoodi väljakutse, kuid õpetajatel on direktori sõnul tahtmist
töötada just nende lastega.

Möödunud kevadsemester pakkus hulgaliselt
põnevust: õpilastele toimus kunstilaager, oli keeltenädal, näitemängupäev,
loodusenädal, suur jalgpallissõu, tüdrukute nädal jpm. Mõni laps, kes pole mitu
aastat koolis käinud, õpib eriprogrammi alusel. Ent õpetajate põhimureks on,
kui kaua nende kool veel eksisteerib.

Liivi Kostjutšenko arvates on erikoole
Eestis just parasjagu, kõik nad töötavad selle nimel, et oma lapsi valutumalt
ellu aidata. See on pikk tee, milleks kulub aega. Kui siis nende juurde
sattunud koolisüsteemi vihkava õpilase silmad särama löövad ja ta esmakordselt
naeratab, on kooliperes rõõm suur.

Rita Puidet