Paljastatud Jumal

Uurisin läbi tekstid jumal.ee kodulehel selle suve julge ja jõulise Kristuspäeva järgse, nüüd avalikkusele suunatud evangelisatsioonikampaania kohta. Jõudsin arusaamisele, et meedias toimuv arutelu käib mitte ainult üksikjuhtumite üle, vaid võib anda märku maailmavaatelise ja sümptomaatilise ning mingi muugi probleemi olemasolust.
Üksikjuhtum võib olla see, et mõnel meist on mingi infokild jäänud märkamata või mõni Eesti kirik, kogudus või vaimulik ei ole informeeritud kõnesoleva kodulehe jumal.ee ning reklaamikampaania ettevalmistusperioodi kulgemisest.
Eesti Evangeelse Alliansi president Mihkel Kukk on kinnitanud partnerlust. EEKBKL president Meego Remmel on kodulehe peamine videokõneleja. Juhus on võib-olla seegi, kui keegi, keda on kõnetatud jumal.ee kaudu, ei leia kusagilt mujalt avalikust inforuumist lisateadmisi Jumala ja kiriku kohta, nii et ta peab oma religioosse pildi panema kokku üksikutest mõttekildudest ja leppima teadmisega, et neljarealise palve lugemise järel on ta Jumala laps.
Maailmavaateline, kui mitte öelda religioonilooline lahknevus paistab silma selles, kuidas angloameerika evangelikaalne arusaam usklikkusest loodab end tõendada traditsioonilise kiriku abita, sakramentideta ning jumalateenistuseta. See on XIX sajandi ärkamisliikumistes kindlalt juurdunud tõlgendus individuaalsest suhtest Jumalaga, päästmisest ja individuaalselt kujundatud usuelust.
Ent mitte ainult klassikaline evangelikalism, vaid kogu modernne ajastu leiutab virtuaalseid ja abstraktseid lahendusi Jumala-suhte määramiseks, non-confessional religioossus nende hulgas. Jeesuse-usu vastandamine kiriku-usule tänavaevangelisatsioonis annab esialgu justkui tulemust vestluse alustamisel mittekirikliku inimesega, aga milline on sellise kergemeelsuse lõpp, ei tahaks oletadagi.
Sümptomaatiline näib mulle see, et Eesti evangelikaalsete kristlaste avalikud aktsioonid riivavad kiriklikult orienteeritud kristlasi ning hoiakute väljendamiseks kasutatakse käepäraseid meediavorme. Õigupoolest võiks sellise arveteõiendamise liigitada pisiasjaks, sest kellelgi meist pole tänapäeval võimu avalikku ruumi ära keelata, saame ainult rõhutada iseenda kõrvalejäämist nendest aktsioonidest, mis olid kavandatud kristliku usu levitamiseks väljapoole kirikut.
Tahaksime küll puhast ja tõhusat, ajaloolisele pärandile tuginevat ning nüüdisaja inimesele vastuvõetavat esitlust, ent spontaansust me ei suuda ohjeldada ja kas tohikski. Kristuspäev Lilleküla staadionil tähendas minu jaoks pööripäeva oikumeenilises evangelisatsioonis, millest tagasiteed enam ei tohiks olla.
Õnneks on nüüdisaja oikumeeniline kompetentsus tõhustunud. Urmas Viilma pakub (EK 12.09) edasiviivat lahendust Agape kodulehe jaoks: «… ülevaate peaks saama erinevate konfessioonide … ühendavatest põhimõtetest ja õpetusest, mis meist kõigist kristlased teeb.» Mind rõõmustab, et EELK kantsler ei ütle, et ainult luterlik kirik on see, millest Martin Luther rääkis: «… kõik, mis õigesse kirikusse kuulub, on meil püha ja puhas, ilma et seda oleks inimlike õpetustega täiendatud ja rikutud», vaid et kogu meie kirik­liku virvarri juures tasub siiski üksteist üles otsida ning pingutada ühise evangeeliumi kuulutamiseks.
Muust rääkides tuleks võtta tõsiselt, et mitte kõik, mida kiriku vaimulikkond ja teoloogid arvavad olevat suutnud oma liikmetele õpetada, pole pärale jõudnud. Kiriku «puhas ja rikkumatu» olemistäius võib jääda avamata varalaekaks, kui selle koodid on liiga keerulised.
Tavakontaktides viibiv kiriku liige ei saa ära pöörduda, suud sulgeda või saata küsijaid pastori kõnetundi, kui temalt oodatakse nüüd ja kohe tunnistust Jumala ja usu kohta. Kiriku õpetusamet peaks märkama ja ennetama ohtu, et tavakeelde tõlkimata jäänud tõdede jätkuv võõrandumine tegelikust usklikkusest ei viiks täiesti erinevate keelte ja käitumismudelite tekkimiseni.
Nüüd on entusiastlikud ja misjonimeelsed usklikud erinevatest kirikutest võtnud asja enda kätte, tulnud internetti ja bussipeatustesse, et lasta end kõnetada Jumala teemal. Nad võtavad üles kontakte, et vastata inimeste usuküsimustele ja palvetada koos.
Jumal.ee aktsiooni käigus on olnud esimese kahe nädalaga 31 000 külastust, neist 142 korral esitati täiendavaid küsimusi või palvetati. Eri kogudustest on ette valmistatud 60 võrgumentorit isiklike kontaktide jätkamiseks. Milliseid mittekonventsionaalseid ja -teoloogilisi vastuseid nad võivad anda oma usuliste teadmiste järgi, seda ei saa me teada. Aga nad paljastavad Jumala sellisena, nagu nad on teda kogenud ja osanud selgeks rääkida.

 

 

 

 

Ingmar Kurg,
oikumeenik