Üks küsimus

Ajakirjanduses on spekuleeritud, et 1. oktoobril algav tervishoiutöötajate streik võib jätta arstiabita tuhanded abivajajad. Arusaadavalt on see tekitanud ühiskonnas palju muret. Kuidas Teie Kristlike Arstide Ühenduse liikmena suhtute planeeritavasse tööseisakusse ja kuidas kommenteerite eelnimetatud oletust, et streigi tõttu jäävad hädalised abita?

Katrin Luhamets, Eesti Kristlike Arstide Ühingu juhatuse liige, perearst:

Eesti Arstide Liidu poolt planeeritava streigi eesmärgiks on survestada poliitikuid võtma vastutust tervishoiukorralduse eest.
Arstide ja meditsiiniõdede lahkumine Eestist on viinud olukorrani, kus paljud tervishoiutöötajad on sunnitud tegema ületunde ning 1,5 kohaga töötamine pole midagi erilist.
Samal viisil jätkamine viib ühel hetkel paratamatult kogu meditsiinisüsteemi kokkuvarisemiseni. Probleemi on teadvustatud aastaid, kuid mõju omavad lahendused on jäänud tulemata.
Kavandatav streik on aktiveerinud juhtivatel positsioonidel olevaid isikuid otsima lahendusi meie tervishoiukorralduse tõsistele kitsaskohtadele ning seetõttu võib juba streigi eel näha selle positiivset mõju.
Streigi ajal jäävad ära streigiga liitunud haiglate plaanilised ambulatoorsed vastuvõtud. Plaanilist arstiabi osutatakse ainult kuni 18aastastele lastele, rasedatele, onkoloogilistele haigetele ning juhtudel, kus ravi katkestamine võib patsienti tõsiselt kahjustada.
Streigi ajal töötavad kiirabi, erakorralise meditsiini osakonnad ja patsientidele antakse vältimatut arstiabi. Ka Eesti Perearstide Selts on otsustanud toetada Eesti Arstide Liidu streigi eesmärke ning toetusaktsioonina töötavad perearstid täpses vastavuses haigekassa lepinguga (s.t ei tee streigi ajal ületunde).