Pääsuke rändab, kogub ja hoiab

Möödunud reedel oli Tartus Eesti filmi 100. sünnipäevale pühendatud avaüritus, millega meenutati fotograafi ja filmiloojat Johannes Pääsukest.

Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892 Tartus. Tema isa oli edukas kaupmees ja ema koduperenaine. Fotograafia vastu hakkas Johannes huvi tundma 15aastaselt. Tema õpetajaks oli Tartu kohalik meister.
1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes Postimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke asuski ERMis tööle ja esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast.
Samal aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja aastatel 1912–1914 tegi ta 30 lühifilmi, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi. Ka tegi ta väljasõitudel etnograafiafilme ERMi jaoks. Filmid linastusid Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu ja Võru kinodes. Kokku on Pääsuke teinud ligi 40 filmi, neist 10 on hoiul Eesti filmiarhiivis, osa on kahjuks hävinud. Esimene mängufilm «Karujaht Pärnumaal» valmis 1914.
Viimaseks Pääsukese suuremaks tööks ERMi päevapiltnikuna jäi Tartu linna pildistamine 20. aprillist 18. juulini 1914 (kokku 446 fotot). Fotod annavad põhjaliku ülevaate linna vanematest ehitistest, eriti kesklinna, Karlova, Tähtvere ja Supilinna majadest. Nende põhjal koostatud näitust saab vaadata Tartu maavalitsuses (Riia 15) 31. maini.
Möödunud aastal eri muuseumides näha olnud fotonäitus «Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga» valmis 2003. aastal, kevadel saab seda näha Tartu linnaruumis ja Maailmafilmi ajal 19.–25. märtsini Tartu kinodes.
Pääsuke hukkus rongiõnnetuses Valgevenes 8. jaanuaril 1918 (ukj), olles vaid 25aastane.