Mõtted küünlavalgel

Aasta lõppedes tundub kogu maailm otsekui kokku tõmbuvat. Kiiresti hämarduvates päevades tunneme äkki selgesti, et tahame tagasi lapseks, ihkame, et kõik oleks aus ja päris igavene. Kõik ei ole aus. Mida vanemaks saad, seda enam tundub maailmas olevat võltsi, valet, omakasu, ahnust, kadedust.
Nii hakkadki maailmas levivate uudiste asemel soovima, et poleks enam mingeid uudiseid. Et oleks rahu, tasakaal, selgus. Kõik ei ole ka igavene. Maailm tõstab inimesi ühest kohast teise.
Püha kuulutatakse patuseks ja patune pühaks, vale tõeks ja tõde valeks. Kui varem tundus, et minevikus tehtud teod võisid muuta tulevikku, siis nüüd pole võimatu, et praegused teod mõjutavad rängalt meie olevikku ja tulevikku.
Selles hullumeelses virvarris on siiski antud hetk aega maha võtta ning vilkuva leegiga kahekõnet pidada. Nii süütamegi advendiaja algusest aastavahetuseni küünla põlema ning laseme selles poolhämaruses ajal voolata. Nii kordub aastast aastasse, ainult küünalde valmistajad muutuvad ja meie ise pole ka enam endised.
Esmalt oleme me lapsed, kelle silmis särab lootus, siis vanemad, kelle leppimine tegelikkusega tuleb ilmsiks lauses «Ehk veel siiski…», ja seejärel vanavanemad, kelle pilgust peegeldub arusaam, et ükskõik mida ja kuidas me ka ei teeks, ikka jõuad lõpuks sinna, kuhu sulle määratud.
Maailm vaatab otsekui abi otsides ringi. Võib-olla polnudki õige see tee, mille oleme valinud. Võib-olla kihutatakse meid kõiki asjatult vahule. Materiaalsete väärtuste üha suurem kuhjamine ei olegi ainus ja lõplik eesmärk. See võidujooks on võõrandanud meid üksteisest ja hoolivus kaasinimeste vastu on kadunud.
Meil on väga palju peresid, kel pole igapäevast leiba laual, rääkimata lastele jõulukinkidest. Selles hetkes on parim mõte kokku hoida. Hoiame kokku oma lähedastega. Istume jõulude ajal koos kuuse juures ja kuulame, mis meil üksteisele iseenda ning maailma kohta öelda on.
Koos olemise hetk jõulude ajal on otsekui igaviku teatepulga edasiandmine. See annab julgust, et me pole oma tegusid asjata teinud, mõtteid asjata mõelnud. Oleme maailma valgemaks muutnud kas või selle küünla võrra, mille jõuluõhtul süütame.
Helle Ratassepp,
Tartu Pauluse koguduse liige

Toimetuse kirjakast
Aadress: Ülikooli 1, III k, 51003 Tartu
E-post: ek@eelk.ee