Toimetuse kirjakast

Piibli tundmine on oluline
Teatrimees Jaan Tooming nuriseb praeguste luteri kiriku õpetajate üle, sest temale näivat, et nad on kinni kitsas maailmas, korrutavad ikka vanu mõisteid, suutmata neid avada kaasaegsele inimesele (EK 07.09). Ma ei saa aktsepteerida neid etteheiteid.
Evangeelne kuulutus jääb läbi aegade lähtuma Jumala sõnast – 66 raamatust koosnevast Piiblist. Selle juures kasutame pühakirja mõisteid, mis ei vanane juba sellepärast, et need on antud inimkonna kasutusse jumaliku inspiratsiooni ehk ilmutuse tulemusena. Piiblile lisaks me kasutame kirikutöös alusena luterlikke usutunnistuskirju, mis kehtivad põhimõtteliselt ka kaasajal. Iga põlvkond võtab Piibli mõisted vastu uudsena, vanemale põlvkonnale on need armsad ja elujõudu andvad juba seepärast, et aastakümneid nendega tuttav ollakse.
Küll aga tekib kiriku kuulutusest arusaamise ja omaksvõtmisega probleeme, kui kuulaja ei taha õpilase rollis olla ega piiblilugusid ja kristlikku õpetust tundma õppida. Või ei viitsi elu põhiväärtusi sisaldavat õpetust endale selgeks teha. 
Jumalateenistuse jutlusest arusaamine eeldab kuulajalt teadmisi kogu Piibli ulatuses. Sellepärast on sajandeid Eesti koolis lastele ja noortele usuõpetust õpetatud. Kuid nüüd arvatakse, et saame ilma usuõpetust õppimatagi pühakirjast ja jutlusest aru.
Kaasaja Eestis on igal inimesel head võimalused Piibli tundmises end n-ö nulltsüklist hakata harima või täiendusõpet saada. Koguduste juures töötavad piibliringid. Eestikeelset vaimulikku kirjandust ilmub arvukalt. Pereraadios toimub juba kuuendat aastat peaaegu akadeemilisel tasemel piibliõppekursus «Piibel kaanest kaaneni». Mina isiklikult olen ammutanud sellest mammutsaatest Piibli iga raamatu iga salmi kohta uuemaid ja võrratuid kommentaare. Paljud mõisted ja sümbolid on saanud varasemast arusaadavamaks.
Kui inimene on piibliõppe kursuse läbinud, siis on talle ka avanenud terminoloogia, mida kirikus kasutatakse. Tema mõtlemisvõime avardub tunduvalt igapäevaelu nähtuste kristlikuks käsitlemiseks kui ka aktiivseks isiklikuks jumalateenistuslikuks eluks oma koguduses. Jumala sõna on imeline – see võimaldab näha asjade hetkeseisust hoopis kaugemale. Ta näitab meile lõpptulemusi, et võiksime selle valgel teha oma elus õiged valikud, mida pole tarvis kahetseda isegi igavikus.
Helmut Mõtsnik,
emeriitõpetaja