1. mail tähistas Tallinna Püha Vaimu koguduse kauaegne solist, muusikatöö eestvedaja ja juhatuse liige Siiri Ronimois 70. sünnipäeva kontserdiga, kus juubilariga koos esinesid tema sõbrad ja kolleegid.

Siiri Ronimoisi laulu võib kuulda Tallinna kirikutes mõni kord kuus, suviti ka sagedamini.

Püha Vaimu kogudusega on Siiri Ronimois olnud seotud juba 36 aastat ja kogu selle aja on ta seal ka laulnud. Püha Vaimu kiriku muusikatunnid, mille eestvedajaks on juubilar olnud, said alguse 1985. aastal.

Need olid omal ajal esimesed kirikukontserdid, mida Eestis regulaarselt pidama hakati. Arvestades aega, oli see suur julgustükk. «Tol ajal olid meie kiriku juures Taivo Niitvägi ja Urmas Vulp, tuntud dissident.

Meie koguduse õpetaja Jaan Kiivit oli ka ju alati väga julge mees, koguduse esimees Kivirand, muusikateadlane Helju Tauk ja mitmed teised. Otsustasime, et hakkame kontserte tegema, sellega harjuti ära ja polnudki midagi hullu,» meenutab Ronimois.

Ent elava muusika tundide eelkäija Tarmo Soomere plaadimuusikatunnid keelati küll ära. KGB pidas plaaditutvustusi eriti ohtlikeks. «Rahvas oli aga harjunud esmaspäeviti käima muusikat kuulamas, siis tuligi idee päris elavat muusikat tegema hakata.»

Ülikooli järel  laulmist õppima

Püha Vaimu kiriku muusikatundides on esinenud küllap kõik Tallinna kirikumuusikud, kuid mitte ainult. Esinejaid jätkub ka väljastpoolt kirikut. Siiri Ronimois on algusest peale olnud kontsertide organiseerija, esinejatega kokku leppija ja muidugi üks esinejaist. Viimasel ajal on tal abiks organist Kristiina Hoidre.

Siiri Ronimois sündis Tallinnas, tema isa oli Eesti vabariigi põllumajandusminister. Kui venelased tulid, siis saadeti isa Siberisse ja tol ajal neljane Siiri rohkem oma isa ei näinudki. «Ema tehti kulakuks ja isatalust aeti meid ära. Kuid nüüd, iseseisvuse taastamise järel, sain isatalu tagasi ja elan praegu jälle seal, Kiili vallas,» võtab Siiri ühe pere traagilise saatuse mõne lausega kokku.

Ehkki Siiri Ronimois on palju soolokontserte andnud, ei ole ometi lauljatee tal ainus olnud. Ta on Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja aastaid juristina leiba teeninud.

Kuid laulmise soov oli nii suur, et pärast ülikooli lõpetas ta ka Tartu muusikakooli laulu erialal. Lisaks täiendas end Elsa Maasiku ja Valentina Heina lauluklassis. «Barokkmuusikat olen aga õppinud laulma Taivo Niitvägi viiulipoogna järgi,» lisab teenekas alt.

Esinetud on Tallinna kirikutes, seitsmendat aastat käib suvekontsertide programm, kus koos organist Kristiina Hoidrega esinetakse Püha Vaimu, Niguliste ja Rootsi-Mihkli kirikus pealinna külastavatele turistidele.

«Olen kõikides kirikutes laulnud, korra isegi katoliku kirikus matustel ja Oleviste kirikus ühel laulatusel.»

Jumala Laeka maad said kirikule tagasi

Ent Siiri Ronimois on laulmise kõrval ka hoopis teistsuguste asjadega praostkonna heaks tegelnud.

16. sajandil loodi Tallinna Jumala Laeka nimeline organisatsioon kirikuvarade haldamiseks. Kirikul oli tol ajal palju maad, mis rendile anti. Hiljem said rentnikud maid osta, kuid osa jäi kirikule alles.

Nüüd oli võimalus need maad tagasi saada. «See oli üsna keeruline protseduur. Ajasin need varad kõik tagasi. Mitte ainult Püha Vaimule, seal oli ka teiste kirikute maid. Maatükke tagasi ei võetud, kõik võtsid kompensatsiooni,» selgitab Ronimois maadetagastamise pikka lugu.

Juubelikontserdi avalugu oli Toomas Trassi (viis) ja Siiri Ronimoisi (sõnad) «Nagu Eedeni aias», esitas juubliar. Tegu on lauluga suuremast  kirikukalendrilaulude projektist.

«Mõtlesime teha igaks kirikupühaks ühe laulu. Üle poole on juba valmis. Teeme seda puhta entusiasmist, loodan, et kunagi ka valmis saame,» on juubilar optimistlik.

Kontserdi lõpus andis praost Gustav Piir teenekale kirikumuusikule üle konsistooriumi aukirja.

Tiiu Pikkur