Toimetuse kirjakast

Märk
Olen palju kordi seisnud abilisena õpetaja kõrval ja vaadanud Rõuge kiriku altarile. Altarimaali all on kirje (märk-märgilt järgmine): 1 Kor. 5, 7. Ka meije Pasja=woon Kristus om Meije est tappetu.
Kui vana eesti keel see on? Maali autor, baltisaksa kunstnik Rudolf von zur Mühlen (1845–1913) on teinud altarimaalid Tartumaale Rannu (1870) ja Kambja (1888) kirikusse. Eks Rõuge oma pärineb samast ajajärgust. Arvata võib, et on koos maaliga kunstniku tehtud.
Mõtetes kõrvutasin kirjet 1 Kor. 5, 7 oma sünnidaatumiga 1. veebr 57. Võib-olla see on märk sellest, et kunagi tuleb selle altari juurde üks inimene, kes näeb siin oma märki. On see kinnitav punkt, et ma pean just elus selle koha peal seisma? Võib muidugi olla ka puhas juhus. Ei maksa suvalistes tähtedes ja numbrites seost näha.
Vaatasin järele, millest Piibli kirjakohas 1Kr 5:7 kirjutatakse. Et äkki on seal minu jaoks tarkuseterakene või juhis. Selles kohas räägitakse haputaignast. Esialgu oli natukene pettumus. Haputaigen. Olenevalt tõlkest on lõigu lõpus kas omaette lausena või pärast semikoolonit: Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud. Ega see lõik ei ole ka pärast paljukordset lugemist üheselt arusaadav. Aga jälle kord altarist möödudes näen ma seal oma märki.
Rannar Susi

Helisev mälestussammas Saksamaalt
Kui aastaarv vahetub, on heaks tavaks meelde tuletada aasta jooksul kordasaadetut. Lõppenud aasta suvel ilmus Saksamaal uus CD «Bachi jälgedes».
Plaadi on sisse mänginud Detmoldi Lunastaja kiriku organist Johannes Põld. «Bachi jälgedes» on ta teine plaat, millele sobib eriti jõulude ajal tähelepanu pöörata, sest sisse mängitud on J. G. Vierlingi ja kunagi ka Detmoldis dirigendi ja õuemuusikuna tegutsenud Johannes Brahmsi muusikat.
Johannes Põllu oma muusika kannab nime «3 introventsiooni», selles kohtuvad  tuntud advendimeloodiad.
Introventsioon koosneb sõnadest introduktsioon (sissejuhatus) ja inventsioon (vabavormiline pala). Valitud koraalid kuuluvad jumalateenistusel kasutatavate heliteoste hulka ning on ka laialt kasutusel õppetöös. Johannes Põld nimetab oma valikut mälestussambaks Detmoldi kiriku suurepärasele orelile.
Johannes Põld (snd 1957) on isa poolt eesti päritolu kui praost Toomas Põllu noorem poeg. J. Põld on õppinud kirikumuusikat Detmoldi riiklikus kõrgkoolis, mille ta lõpetas 1984. Täiendanud end samas veel aasta, sai juba temast endast õpetaja Kasseli muusikakoolis. 1990. aastal nimetati J. Põld Detmoldi auväärse Lunastajakiriku organistiks, kes aastal 2002 pälvis nimetuse kirikumuusika direktor.
Oma kontserttegevuses on Johannes Põld alati esitanud eesti heliloojate loomingut. Ta on tutvustanud Saksamaal pea kõigi orelimuusikat loonud eesti heliloojate teoseid. Komponistina on ka Johannes Põld eelistanud luua orelimuusikat, aga ta on kirjutanud koorimuusikatki. Johannes Põllu pühendunud tegevus – ta on ka eesti orelimuusika sarja kaastoimetaja kirjastuse Bärenreiter-Verlag juures – on helisev mälestussammas eesti orelikomponistidele.
Heli Kuusk