Inimesed võiks rohkem suhelda

Aasta esimese kolmapäeva (5. jaanuari) «Reporteritund» Vikerraadios oli kui rõõmus tervitus vanalt tuttavalt. Stuudiokülaliseks oli Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, ikka teotahteline ja optimistlik. Ja siis tajusin, et polegi kursis muuseumi ehituse arenguga. Saates ütles Aru, et muuseum on suutnud tulla rahvale lähemale, muuseumi ei ole vaja mitte millegi ega kellegi muu kui rahva jaoks. Ometi tõdes ta siis, et nende töiste aastate jooksul, mil tehti ettevalmistusi oma maja ehituse alustuseks, selgitati rahvale liiga vähe, miks on üldse muuseumi vaja.    
Kuluski vaid paar nädalat, kui Krista Aru ja Eesti Rahva Muuseumi ehitus kerkis üldsuse huviorbiiti. Jutt on Eesti Päevalehes möödunud esmaspäeval ilmunud artiklist «Eksperdid soovitavad ERM-i uuest hoonest loobuda», kus kõneldakse JASPERSi ekspertgrupi hinnangust projektile. Päev hiljem tõdes Krista Aru Vikerraadio hommikuintervjuus: «…võib-olla ühe sellise väikese kivi saan ma meie kapsaaeda küll visata. Me oleme natuke liiga vähe rääkinud, milline see hoone siis tegelikult praegu oma projekti järgi on, sest kõik need projekti teinud inimesed ja meeskonnad on ju endast parima andnud.» Ta kinnitab, et ekspertgrupi kriitika on loomulik ja ootuspärane, ja mainib, et meedia tähelepanu sellele on ülepaisutatud.
Sarnaste juhtumitega puutume iga päev kokku, nii kodus kui ka kirikus. Me teame millestki midagi, siis jätame selle kõrvale, unustame, ja oleme äkitselt üllatunud, puutudes teemaga taas kokku. Märkame ju, et kogudused, kus vaimulik rahva ja kohalike asutustega tihedalt suhtleb, on elujõulisemad.   
«Sest kui me mõtleme tagasi sellele teele, mis ERM on käinud, ja mis tähendust see on rahva elus omanud, siis oleks väga kahju, kui me ei suudaks 21. sajandil – sel ajal kui kõik on võimalik – uskuda, unistada ja ka suurelt ehitada ning öelda, et jah, me oleme valmis ja teeme selle Eesti Rahva Muuseumi ära,» ütleb Krista Aru. Pisut kadedaks teeb taoline julgus unistada.
Rita Puidet