Vabad ja vallatud Madalmaad

Olen Hollandis Leidenis küll eesmärgiga töötada raamatukogus ja suhelda ülikooli politoloogiaosakonnaga, kuid silm kipub nägema ja mõte liikuma ka muid radu pidi.
Istusime läinud teisipäeval politoloogidega kohvikus ning üks kohalik doktorant tegi ettepaneku olla minuti vait populaarse printsi Clausi mälestuseks (parasjagu toimus Amsterdamis prints Clausi matus, millest võtsid osa peaaegu kõik Euroopa kroonitud pead). Kolleegid ütlesid selle peale, et nad on lahkelt nõus minuti vait olema, kui ettepaneku tegija on nõus seejärel ise tund aega vait olema. Seega vaikset minutit ei tulnud.
Aastal 1966 vajas praegune Hollandi kuninganna ja riigipea Beatrix saksa diplomaadiga (Claus von Amsberg) abiellumiseks Hollandi parlamendi heakskiitu, sest hollandlastel oli Teisest maailmasõjast saadik vimm sakslaste vastu. Prints aga sai aastate jooksul hollandlaste seas populaarseks ning aitas nii summutada ka rahvuslikku vimma.
Hollandlased ei käi eriti kirikus ega pea seda ka kuigi heaks kombeks, vähemalt nii ütles mulle ülikooli võõrastemaja administraator. Kuulub ju Leiden ka Hollandi mittekatoliiklikku piirkonda. Kuid statistika kohaselt käib regulaarselt kirikus 17% hollandlastest, mis on enam-vähem samal tasemel Leeduga ning on neli korda rohkem kui Lätis või Eestis.
Ka oli Hollandil kuni läinud kolmapäevani valitsus, mida juhtisid kristlikud demokraadid. Enne käesoleva aasta kevadet kristlikud demokraadid valitsusse ei kuulunud ning just eelnenud aastatel on legaliseeritud eutanaasia, prostitutsioon ning homoabielud ja homode õigus lapsi adopteerida. Kerged narkootikumid ja «kohvipoed» olid Hollandis juba varemgi.
Kevadised valimised võitnud kristlik demokraatliku partei juht ja Amsterdami ülikooli kristliku sotsiaalse mõtte professor Jan Peter Balkenende moodustas juulikuus liberaalide ja immigratsioonivastase parteiga valitsuskoalitsiooni, mille ühiseks nimetajaks ei olnud kristlikud seisukohad, kuigi nii kristlik demokraatlik partei, kolm väiksemat kalvinistlikku parteid kui ka Hollandi kirikud on olnud homoabielude sõlmimise ja eutanaasia legaliseerimise vastu.
Sallivus koos kõige sinna juurde kuuluva hea ja halvaga on Hollandis traditsioon, mis võib olla pärit ajaloost, mil hollandlased õppisid oma kolooniates (nt Suriname, Indoneesia) läbi käima ja sallivalt suhtuma ka neisse, kes neist erinesid. Kolooniad on ajalugu, (vähemalt suurlinnades) multikultuurne ja liberaalne Holland on tänapäev.
Alar Kilp