Tähelepanu teravdamise aeg
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Arvamus, Kolumn / Number: 13. august 2003 Nr 32 /
Suvised meeleolukad päikeselaigud hakkavad pikkamööda vahelduma vihmahoogudega, andes mõista, et kätte on jõudmas toimekam periood aastaajast. Samasse perioodi langeb meil tänavu Euroopa Liidu alane referendum, mis nõuab erilist tähelepanu ja analüüsioskust.
Tavapäraselt häälestavad inimesed ennast demokraatlikes ühiskondades otsuste tegemise aegadel nendele valupunktidele, mis ilmselgelt muudavad nende edaspidist elu. Nendeks on erinevad valimised, referendumid ja ühiskondliku arvamuse kujundamine läbi ajakirjanduse. Eestis on millegipärast aga traditsioon katvat kuube kratilikult tagurpidi selga tõmmata, ehk otsuste tegemise perioodidel distantseerub eestlane poliitilistest protsessidest, mossitab ja väljendab oma hoiakut brežnevlikust ajast pärit anekdootidega. Üldiselt ei lähe ta valima ja halvimal juhul tegeleb antireklaami levitamisega.
Sama on täna täheldatav Euroopa Liidu poolt ja vastu otsustamisega. Kuna teema sisuline külg on liiga keeruline, et pinnapealsete loosungitega asi paika panna, siis pigem distantseerutakse ja ilgutakse eemalseisjana. Või siis ei arvata üldse midagi ning eeldatakse, et suvi kestabki meil 365 päeva aastas ja puulõhkumisega pole vaja mitte üks teps tegeleda.
Euroopa Liidu poolt või vastu otsustamise aeg läheneb üsna maruliselt ning üsna pea on meil referendumikasti juurde sammude seadmise aeg. Kõige hullem, mis olla saab, on Loll-Ivanuška kombel ahjule lesima ning lakke sülitama jääda. Pigem käitugem juba nagu Tõnissonid, kui see sakste toikamite-loikamite parve jõepõhja lasi sõnadega «no mis nad siis tulevad siia meie õue peale kaklema!».
Iseküsimus on muidugi, kas saksad ikka tulevad kaklema või on siin mingid muud poliitilised ja majanduslikud põhjused. Aga selle teadasaamiseks tuleb igal juhul ahju otsast alla ronida. Kuulata nii eurovastaste kahtlasevõitu ja vähestele faktidele tuginevaid emotsionaalseid seisukohti, kui ka viitsida närida tehniliselt raskeid ja bürokraatlikke positsioone, mis selgitavad asja sisemist olemust. Ja seda nii julgeoleku seisukohast – vaadakem uutest liituvatest riikidest tekkivat vööd tuumik-euroopa ümber; kui ka majanduslikust vaatevinklist – suurenev turg ja selginev majanduspiirkond üleilmastumise protsessis tasakaalustavad USA ja Aasia domineerimist.
Maailm pole nii üheülbaline, et ükskõikselt selle arenguprotsessidesse suhtuda. Soovin siin kõikidele teravat meelt ja diskussioonivalmidust referendumieelseks perioodiks.
Jaan Tepp