Ühendav muusika

15. augustil peetud Tartu Maarja koguduse konverentsil osalesid teiste hulgas peaminister Juhan Parts, Tartu linnapea Andrus Ansip ja nii mõnigi teine tuntud isik. Ehkki kiideti ka prominentide sõnavõtte, tõdes mitu osavõtjat, et neid puudutas eriliselt saksa pastori Michael Heckmanni ettekanne muusika osast kiriku kuulutuses. Kui lisada, et pühapäeval peeti Kolga-Jaani kirikus ainuüksi muusikaline luterlik jumalateenistus, viivad need faktid ka suhteliselt muusikakauge inimese mõtted selle kunstiliigi võimsuse ja kaasahaaravuse juurde.
Piiblis ei ole palju juttu muusikast üldiselt, küll aga mainitakse vähemalt paarikümmet muusikainstrumenti ja laule. Muusika osast Vana Testamendi päevil kõnelevad ka Taaveti laulud, Uuest Testamendist tunneme algkristlikke hümne.
Samas on usuga seotud muusikas nähtud ohtu. Näiteks alles areneva kiriku üks mõjukamaid mõtlejaid Aurelius Augustinus arutleb «Pihtimuste» 10. peatükis tõsiselt laulu osa üle jumalateenistusel. Ta toob välja kahtlused, kuid kiidab selle kombe viimaks siiski heaks: «Nõnda kõigun naudinguohu ja tervislikkuse tõestuse vahel ning lõplikku otsust langetamata kaldun ma kirikus laulmise kommet pigem heaks kiitma, et kõrvade meelistuse kaudu ülenduks nõrgem hing vagadustundeni.»
Möödunud laupäevases Postimehes tõdes koorijuht Tõnu Kaljuste, et meie kuulsaima helilooja Arvo Pärdi erakordsus põhineb asjaolul, et ta tõlgendab pühi tekste tänapäeva inimest sügavalt puudutaval moel aktuaalseks.
Umbes sama on 20. sajandi üks suurimaid teolooge Paul Tillich pidanud teoloogia peamiseks ülesandeks. Ehk käivad siis tänases Eestis muusikalised teoloogid sõnaga tegelevatest teoloogidest sammu võrra eespool, sest muusika kaudu religiooni seotust inimesega kuulutav sõnum on väga jõuline ja aktuaalne.
Viimase aja üheks rõõmustavamaks näiteks muusika ühendavast mõjust peaksin Raplamaa algatust koolirahu kontsertidest kodukirikuis. Need on kontserdid, kus on ühendatud meie pärimuskultuur, vaimulik mõte ja Euroopa ajalugu. See on hea vaimne algus uuele kooliaastasele. Usun, et just niisugused ettevõtmised lubavad normaalselt suhestada kooli ja kirikut, teadmisi ja usku, rahvapärimust ja teoloogiat.
Toomas Jürgenstein